Püha Martin kultiveerib esimesena teadlikult omaette institutsionaalsusega askeetide asundust Gallias. Martinil sõjaline taust, ent ristimise järel lahkus sõjaväest ning asus õppima. 371. a valitakse ta Toulouse’i linna piiskopiks. Gallia munkluse vaimne isa/juht. Tema eluloost Vita Martini, kujuneb eeskuju. Oluliseks saab Marmoutier’i klooster. Gallia kaguosas tekib omaette keskus. Peamiseks asualaks saab Rhone’i jõe org. Lerinumi kloostri rajas Honoratus. Ta oli riigiteenistujate perest pärit. Kloostreid nimetatakse sageli põgenike kloostriteks, sest pealetungivate germaanlaste eest põgenevad aadlikud kloostritesse. Omakorda hakates seal tooni andma, mis tähendab, et neist kujunevad võrdlemisi rahulikud paigad ja teiseks lõppeb Lääne munkluses vastuseis teadusele ja kultuurile. Aristokraatlik mõtlemine kloostrimüüride vahel kujundab Lääne munklusest sellise vaimse ja akadeemilise suundumuse
Tsitaat pärineb komöödiast «Asinaria». Lk. 268 Mummol, Ennius -- Burgundia sõjapealik VI sajandist. Võttis osa suurfeodaalide vahelistest sõdadest. Võitles algul Burgundia kuninga Gontrani vastu, läks hiljem tema poole üle. Kuningas laskis ta hukata, kuigi oli lubanud talle elu kinkida. Lk. 270 Michael Psellos (ka Konstantinos) (1018--1078) -- Büt-santsi riigimees ning kirjanik. Oli teenekas antiikfilosoofia uurija, on kirjutanud ka suure arvu teoloogilisi teoseid. Servius, Maurus Honoratus -- ladina grammatik IV sajandist, Vergiliuse kommenteerija. Lk. 271 «Neetud trepp, mis isegi Jakobi redeli inglitel hinge välja võtaks!» -- Piibli legendi järgi nägi ürgisa Jakob unes redelit, mis ulatus taevani ja mida mööda inglid üles ja alla käisid. Lk. 272 Lullus, Raimundus (1235--1315) -- hispaania kirjanik ning alkeemik. Ta raamat «Ars magna» («Suur kunst») on tähelepandavamaid skolastilisi teoseid. Lk. 276 Ükssarv -- muinasjutuline elajas põdra pea, elevandi jalgade,