o.ainult Rooma kodanike käivale õigusele 2. Rooma õigusesse tulid üle Kreeeka õigusnormid (n. Kirjalik tehingu vorm, käsiraha,mereõiguslikud normid ). Kreeka õigusest on pärit ka mõned Rooma õiguses kasutatavad mõisted. 3. Ius qentium oli siiski Rooma riigi õigus , mida loovad, muudavad ja tühistavad Roomam riigi seaduslikud organid. Ius qentiumi vastandati ius civilile, mis haaras endasse nii ius honorariumi kui ka ius civile muudetud õigusnorme. Ius qentiumis ei sisaldunudei perkonna ega pärimisõiguse sätteid.Väärib märkimist veel asjaolu, et peregriinide jaoks, kelle kohta käis eri õigus ius qentium, oli erinevad preetorid ja Rooma kodanikel jälle omad preetorid.
1. Negotiorum gestio - käsundita asjaajamine 2. Actio communi dividundo - juhusliku varaühisuse jagamise hagi 3. Tutela - eestkostesuhe 4. Condictiones - alusetu rikastumise hagid Deliktist tulenevad obligatsioonid Ius Civile järgi: 1. Furtum - vargus 2. Damnum inuria datum - võõra vara õigusvastane rikkumine või hävitamine 3. Iniuria- õigusvastased teod (kehavigastused, solvamised jms) Ius honorariumi järgi: 1. Dolus malus - pettus 2. Metus - ähvardus 3. Vis - vägivald 4. Fraus creditorum - kahju tekitamine kreeditorile 5. Actiones noxales - kahju tekitajaks on võimualune isik 6. Rapina - röövimine Nagu deliktist tulenevad obligatsioonid 1. Iudex qui litem suam facit - kohtunik mõistab kohut valesti või hooletult 2. Actio de effusis vel deiectis - hagi millegi väljaviskamise või valamise eest 3
kadumiseni 6. saj. keskpaik - 7. saj. I pool Perioodi tähtsaim sündmus oli CIC koostamine, millele järgnes selle tõlkimine kreeka keelde. Ladina originaalid sattusid pärast Justinianuse surma unustusse. CIC ühtlustas õppetöö, olles ise nii programm kui õpitav seadus. CIC baasil ilmusid õiguskoolide professorite kommentaarid, mis avaldati üliõpilaste poolt kirjapandud tekstidena. Justinianuse Novellides toimus ühelt poolt ius civile ja ius honorariumi harmoniseerimine (näit pärimisõiguses), teiselt poolt aga uute õigusnormide loomine. Viimane oli silmatorkav eriti avalikus õiguses (kohtukorraldus, religiooniga seotud normid). Justinianuse surma järel toimus õiguskirjanduse mandumine Kirikuõigus Kirikuõigus areng sel perioodil jätkus, küll teatud ajalise hilinemisega võrreldes ilmaliku õigusega. Justinianus inkorporeeris seni peetud 4 oikumeenilise kirikukogu otsused, s.t. kogu senise kirikuõiguse CIC, s.t. riiklikku õigusse