Gratior est soltio post maxima nubila Phoebus, post inimicitias clarior est et amor pärast suuri pilvi on tavaliselt päike veel meeldivam, pärast vaenulikkust on selgem ka armastus. H Hinc illae lacrimae siia ongi koer maetud. Historia est magistra vitae ajalugu on elu õpetaja. Homo doctus in se semper divitias habet haritud inimesel on alati rikkus enese sees. Homo totie(n)s mortur quotie(n)s amittit suos inimene sulreb nii mitu korda, kui mitu korda kaotab ta oma lähedasi. Honesta mors turpi vita potior (est)auväärne surm on parem kui inetu elu. Honeste vivere est feliciter vivere ausalt eldada tähendab elada õnnelikult. Humanum est mentiri valetada on inimlik. I Iactantius maerent, quae minus dolent kõige enam näitavad oma kurbust need, kes kes kõige vähem kurvastavd. Id facere lausest, quod decet, non quod licet kiiduväärne on teha seda, mis sobib, mitte seda, mida võib. Ignavia est iacere dum possis surgere argus on lamada, kui suudad tõusta.
Teised eesmärgid olid sellele allutatud, nt pax(rahu) riigi au on saavutatav sõdasid vältides. Oluline on kodanike omavalitsus ehk vabadus võõrvõimust(autonoomne poliitiline kord), sest vastasel juhul ei oleks enam tegutsetud kogukonna ühishüve nimel. Cicero neli põhilist voorust: tarkus, kindlameelsus, mõõdukus, õiglus. Eristab kahte õiglust: 1. vältida ebaõiglust mitte rikkuda seadusi, mitte kasutada pettust, vägivalda 2. pidada sõna(honesta). Kirjutas üldisemalt, kuidas valitse käitub, ja rõhutas, et tuleb järgida Platoni õpetusi. Valitseja peab hoolitsema riigi kui terviku eest, ei tohi soosida üht või teist grupeeringut. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Algas 1494. aastal Itaalias, usulised küsimused. Paavstid oleksid pidanud olema moraalseks toeks selliste sõdade puhul, aga osalesid hoopis tavakodanike kombel ise ka. Moraalne allakäik. Lahendusvariandid: 1
contenido. Una parte era especialmente psíquica, como las referencias a sucesos específicos de mi propio pasado (por ejemplo, los conocimientos sobre mi padre y mi hijo) así como del propio. Exhibía conocimientos a los que nunca había tenido acceso ni podía haber reunido en su vida presente. Esos conocimientos, así como la experiencia en sí, eran extraños a su cultura y a su educación, además de contrarios a muchas de sus creencias. Catherine es una persona relativamente sencilla y honesta. No es una erudita; ella no pudo haber inventado los hechos, detalles, acontecimientos históricos, descripciones y elementos poéticos que llegaban a través de ella. Como psiquiatra y científico, yo estaba seguro de que el material se originaba en alguna porción de su mente inconsciente. Era real, sin lugar a dudas. Aunque Catherine hubiera sido una consumada actriz, no habría podido recrear esos hechos. El conocimiento era demasiado exacto y específico; estaba por encima de su capacidad