Taasiseseisvunud Eesti on sama vana kui ennesõjaaegne: kuidas edasi? Kakskümmend ja üks aastat on Eesti olnud taas iseseisev. See on peaaegu sama pikk aeg, kui suutis meie esimene vabariik eksisteerida. Viimase saja aasta jooksul on riigikorrad vahetunud, rahvas läbi käinud tulest ja veest, ent eestlus on püsinud. Kuna tänapäeva Eesti on kohe-kohe astumas suurema venna rolli, peaksime tagasi vaatama ning küsima: kas oleme minevikus toimunust õppinud? Kas oleme edukad olnud? Kas meil on muutuvas maailmas tulevikku? Mõned on praeguse Eestiga rahul, teised on aga kindlad, et arenguruumi on küllalt ja me ei saa saavutatuga rahul olla. Üks on aga kindel: pikk tulevik on alles ees. Eestlaslik jonnakus on meie eripärasid säilitanud ja edasi viinud. Olime ühed viimased Euroopa rahvastest, kes said ristisõdades alistatud. Keskajal ei suutnud katoliku kirik maarahvast muuta kristlusele täielikult lojaalseks ning selle mõju vähenemise korra...
Ta teenis aastail 19851990 Saksa DV-s Dresdenis. Ametlikult oli tema ametinimetus NSVLSDV sõpruse maja direktor. Putini enda sõnul tegeles ta informatsiooni kogumisega poliitikategelaste kohta ja potentsiaalse vaenlase (NATO) plaanide kohta. Putin: ,,Tavaline luuretegevus: teabeallikate värbamine, teabe saamine, selle töötlus ja keskusse saatmine. Jutt oli teabest parteide kohta, tendentsidest nende parteide sees, liidritest nii tänastest kui ka võimalikest homsetest, inimeste edutamisest teatud ametikohtadele nii parteides kui ka riigiaparaadis. Tähtis oli teada, kes, kuidas ja mida teeb, mis toimub meid huvitava riigi välisministeeriumis, kuidas see riik ehitab üles oma poliitikat erinevates küsimustes erinevates maailmajagudes. Või missuguseks kujuneb meie partnerite positsioon desarmeerimisläbirääkimistel." Suurem osa tööst tehti Ida-Saksamaa kodanike kaudu.