Paljud püüavad end oma oletatava homoseksuaalsuse eest nii-öelda kaitsta heteroseksuaalsete suhetega, mis on vabad emotsionaalsest kiindumusest, ent tihti see hoopis süvendab sisekonflikti. Seksuaalse orientatsiooni välja kujunedes ollakse psühholoogiliselt paremas olukorras, sest olukorraga kohanemine ja leppimine on alati lihtsam kui lahendamata ning veel valikuta jäänud seksuaalne identsus. Ent vaatamata sellele jääb psühhoseksuaalne identsus homoseksuaalsel inimesel tihti problemaatiliseks ja ilmneb lahknevusi hoiakute ja käitumise vahel. Oma seksuaaltundmusi hinnates peavad end täiesti homoseksuaalseks üksnes pooled meestest, keda iseloomustab selge homoseksuaalne käitumine. Homofoobia Homofoobia aluseks olev irratsionaalne hirm võib leida väljundi otsese rünnakuna (füüsiline vägivald) või siis keeldude ja kuulujuttudena (sõnaline vägivald). Inimene ei tea, kuidas reageerida, kohates ebatraditsioonilist
8 ,,A History of Literary Criticism" M. A. R. Habib (lk 667-671) 9 3. 1. Feministliku kirjanduskriitika rakendamine Selleks, et uurida kirjandust feministlikust aspektist tuleb kõigepealt mõista feministide liikumist, uurida ajalugu ning tuntumaid feministe. Oluline on tunda terminoloogiat. Tuleb eristada erinevaid feminismi liikumise etappe ning teha vahet feministlikul ja homoseksuaalsel teoorial. Üldiselt on feministlik kirjandusteooria jagatud neljaks etapiks, mis keskenduvad erinevatel viisidel soolisusel põhineval tekstilistele küsimustele. Esiteks peab analüüsima naiskujusid meesautorite tekstides. Sellele järgneb gynocriticism (naiskriitika), mis viitab naiste esteetilisele arengule ja naiste kirjanduslikule traditsioonile. Seejärel tuleb rakendada soolisi uuringuid viisil, milles kõik tekstid (ka meeste kirjutatud), on märgitud soo järgi