pöörde vorm – kui see on nõrgas astmes, siis nõrgenev AV, kui tugevas, siis tugevnev AV. 24. Laadivaheldus. Laadivaheldus on astmevahelduse liik, kus teise silbi alguse klusiil või s on osas sõna vormides (nõrga astme vormides) kas kadunud, assimileerunud või asendunud poolvokaaliga (j, w). Laadivaheldusele alluvad: b, d, g, k, t, s. 1) kadu: klusiil või s kaob, nt rida : rea, luba : loa, vesi : vee, sulgema : sulen (sulgen); 2) asendumine homorgaanse häälikuga, nt tõbi : tõve, sadada : sajab; 3) assimilatsioon, nt kuld : kulla, tõmmata : tõmban, kand : kanna (sarnastumine). 1) b:v kõige tüüpilisem (asendumine homorgaanse häälikuga) lühikese vokaali järel, nt tõbi : tõve; pika vokaali järel, nt tiib : tiiva; diftongi järel, nt leib : leiva, kaevelda : kaeblen helilise konsonandi järel, nt halb : halva, kurb : kurva; B 2) b kadu
Verbide puhul on otsustamisel aluseks oleviku ainsuse 1. pöörde vorm kui see on nõrgas astmes, siis nõrgenev AV, kui tugevas, siis tugevnev AV. 31. Laadivaheldus - astmevahelduse liik, kus teise silbi alguse klusiil või s on osas sõna vormides (nõrga astme vormides) kas kadunud, assimileerunud või asendunud poolvokaaliga. Laadivaheldusele alluvad: b, d, g, k, t, s. 1) kadu: klusiil või s kaob, nt rida : rea, luba : loa, vesi : vee, sulgema : sulen (sulgen); 2) asendumine homorgaanse häälikuga, nt tõbi : tõve, sadada : sajab; 3) assimilatsioon, nt kuld : kulla, tõmmata : tõmban, kand : kanna (sarnastumine). 32. Vältevaheldus - - 1) vältemuutus astmemuutus, mille korral muutub ainult sõna välde, st häälduskestus, nt hõõruma : hõõrun, katsuma : katsun; (ka mets, pall); 2) pikkusmuutus astmemuutus, millega kaasneb sulghääliku või s-i pikkuse muutumine, nt vaadi vaati). Eristatakse
annaabi.ee 
