on puhkunud selle probleemi suuremaks, märkame samasoolistest paare rohkem. Samasooliste paaride sildistamine, meenutab mulle seda perioodi ajaloost, kus jagati inimesed kahte rühma värvi järgi. Mustanahalistel oli igati halb maine ja heleda nahalised olid kõrgklassi inimesed. Samuti on tembeldatud homopaarid värviliseteks, mis peaks meis tekitama igasugust ebameeldivust nende suhtes ja neid peaks kohtlema kui meist igati allakäinud inimesi. Ma mõistan ka inimeste muret, et kui homopaare ei piirata, siis pole meil varsti tulevikku ja rahvast lihtsalt sureb välja, sest samasoolistel omavahel pole võimalik saada lapsi. Aga selleks, et me välja ei sureks oleme ju meie heteropaarid. Leian, et selle seadusega suudame aidata lapsi, kes on jäänud ilma oma ühest vanemast. Kooseluseadus annab meile õiguse lapsendada ilma ,et peaksime oma kaaslasega abielluma. Seega on meil võimalus lahendada taaskord üks suur probleem. Enamus meie seast on arvamusel, et kui
lapsed, vanavanemad ja teenijad. Silme ette kangestub pilt kahest kodust õnne nautivast, eri soost lapsevanematest ja kahest lapsest. Ja ehk surutakse samasse raami ka veel lähedal elavad vanavanemad, kes oma lapselapsi jumaldavad. Tänapäeval on kikvõimalikke peresid: on ka vabaabielus elavaid paare, ühe vanemaga perekondi, uuesti abiellunuid, lasteta abielupaare, ühisel majapidamisel põhinevat kooselu ning homopaare, kellel on ka lapsi. Selles mõttes saavad perekonda kuuluda ka näiteks elukaaslane vabaabielust ja lähedased sõbrad. Paljud arvavad, et suudavad näiteks välismaale kolides oma perekonnast vabaks saada. Tegelikul on aga nii, et oma perekonna eest pole võimalik põgeneda. Ka need kodused, kellest polda ehk eriti vaimustatud, jäävad mällu püsima isegi kui kolida elama teisele poole maakera
annaabi.ee 
