Taksonite nimetamisel kasutatakse teaduslikke ladinakeelseid nimetusi, liiginimed on kahesõnalised (binaarsed). Kõrgematel taksonitel on ühesõnaline ladinakeelne nimetus. Lisaks teaduslike ladinakeelsetele nimedele on paljudes keeltes kasutusel ka teaduslikud rahvuslikud liiginimed. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kelle on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Liikide ühendamisel kõrgematesse taksonitesse on aluseks ehitusplaaniline sarnasus e homoloogia. Homoloogsetel organitel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev. Elusloodus jaotub viide suurde liiki: bakterid, protistid, seened, taimed ja loomad. Eluslooduse süstemaatikas rakendatakse hierarhilist süsteemi: - iga takson kuulub ainult vahetult kõrgema järgu taksonisse. RIIK Loomad Zoa HÕIMKOND Keelikloomad Chordata KLASS Imetajad Mammalia
Sooga piiratud tunnus(sex-limited trait) autosoomne tunnus, mis Esineb ainult ühel sugupoolel (oluliselt mõjutatud hormoonide tasemest). Näiteks habeme kasv meestel, rinnad naistel, sulestiku värv isastel lindudel jne. Kumbagi tunnuse määratlust ei tohi segi ajada suguliiteliste tunnustega, millede korral tunnust määravad alleelid on sugukromosoomides. Geenide aheldatus, Geenide kaardistamine eukarüootidel: Mitte-homoloogsetel geenidel paiknevad geenid jaotuvad üksteisest sõltumata. Samal kromosoomil asuvad geenid on aga seotud omavahel (füüsiliselt) ja lähevad edasi üheskoos (aheldatuse grupp). Klassikaline geneetika: Analüüsib alleelide kombinatsioone ristamiskatsetega. Vanemgeenide uued kombinatsioonid järglastel tulenevad nende rekombineerumisest meioosi esimeses profaasis (ristsiire ehk crossing over). Selleks, et leida, millised geenid on aheldunud
- G nukleotiidi seondumine IGS.ga - nukleotiidi (G) 3’ OH muutub aktiivseks ja seondub 5’ splassingu saidiga, intron eraldub - splassingut katalüüsib RNA ise Splaissimine võib toimuda ka valgu tasemel Nt esineb liblikõieliste taimede lektiinides üks valkude rühm. Seal asuvad tsirkulaarsed peenstruktuurid. Algul sünteesitud valk moodustab tsüklilise peptiidi ja viskab välja teatud osa. Permutatisoonid – valgud on mingis osas homoloogsed. Homoloogsetel valkudel võib algus ja lõpp eri kohtades olla, kui nad lähevad rõngasse, siis kattuvad. Valk, kui tekib alguses, siis esineb tsükliline peptiid, hiljem viskab teatud osa välja. Enamik splassingut toimub siiski RNA tasemel RNA toimetamine ehk RNA editing RNA toimetamine – RNA järjestuse muutumine pärast transkriptsiooni. Geneetiline info muutub (posttransduktsiooniline toimetamine. Võetakse ära üksikud nukleotiidid, lisatakse juurde või asendatakse
annaabi.ee 
