uuritavas objektis domineeriva karotenoidi, -karoteeni või mõne teise, kontsentratsiooni kindlaksmääramine; klorofülli olemasolu kindlakstegemine. Töö kaik Eelpeenestatud taimsest materjalist (paprika) kaalusin tehnilistel kaaludel proov 0.62 g. Eelpeenestasin proovi väikesteks tükkideks noaga. 50 ml tuubi lisasin tõmbkapi all mõõtsilindriga mõõdetud 15 ml apolaarset solvent - petrooleeter. Järgnevalt peenestatakse materjal homogenisaatoriga 2 minuti jooksul tõstes esimese minuti jooksul sujuvalt pöördeid. Kui mass oli peenestatud, lisasin segule vee sidumiseks umbes pool teelusikat Na2SO4. Loksutasin ja panin seista 5 minutit. Järgnevalt viiakse läbi ekstrakti filtrimine ning selleks võtsin 25 ml kuiv mõõtsilinder, kuhu peale paigutasin klaaslehter ning kuiv paberfilter. Eelnevalt saadud segu filtreeritakse seejärel lisatakse tuubi veel 5 ml petrooleetrit, segatakse vortexil ning filtreeritakse
Isoleerimisprotseduurod peaksid toimuma pehmetes tingimustes.Meetodid peaksid suutma lahustada mikrokoguseid. Isoleeritud valku puhust tuleb testida mitme erineva meetodiga. Puhastamiseks on põhiprotseduurid: materjali homogeniseerimine,tsentrifuugimine tiheedusgradiendis,fraksineerimine, puhastamine lisandeist, kõrgeselektiivne puhastamine, kontroll. Homogeniseerimine- kudede ja rakkude peenestamine üheks massiks klaasist kolhomogenisaatoriga, lõikenugadega homogenisaatoriga. Homogeniseerimissegu : 1osa koematerjali 10 osa 0,25M sahharosii lahust. Lisakse veel detergente, kaitsvaid aineid. Homogenaat filtreeritakse ja allutatakse diferentsiaaltsentrifuugimisele. Deferentsiaaltsentrifuugimine- võimaldavad saada poolpuhtaid rakuorganellide fraktsioone. Tema tsentrifugaaljõu astmeline rakendamine lahustamaks partikleid sedimentatsioonikiiruste alusel. 3 erinevaid astmed: väike kiirus(5000),keskmine(20000) ja suur kiirus(100000). Ei anna puhtalt fraktsioone
Bilipiidse kaksikkihi pindala suurenemine ainult ühelt poolt aga pole võimalik. Lipiidimolekulide spontanne ülekanne ühest kihist teise (ehk nn. flip-flop ) on energeetiliselt väga ebasoodne ja see toimub äärmiselt väikese tõenäosusega. ER-i membraanis on aga ensüümid fosfolipiidi translokaasid e. flipaasid mis võimaldavad sünteesitud lipiidimolekulidel "hüpata" ka bilipiidkihi valendikupoolsesse külge. ER-i membraanide eraldamine rakust Kui rakud purustada homogenisaatoriga, siis ER fragmenteerub ja tekitab väikesi vesiikuleid (100 nm diameetriga), mida nimetatakse mikrosoomideks. rER-ist pärinevad mikrosoomid on kaetud ribosoomidega, mis paiknevad mikrosoomi välimisel pinnal. Seega mikrosoomi sisemus on biokeemiliselt identne ER-i luumeniga. Need mikrosoomid, mis pärinevad rER-ist ja on kaetud ribosoomidega, on raskemad kui ilma ribosoomideta mikrosoomid, ning neid on võimalik omavahel lahutada tsentrifuugimisel