Tõend: puudulik tehnoloogia, jaburad kombed. Herbert Spencer (1820-1903) Väljend survival of the fittest ehk tugevama ellujäämine Evolutsiooniprintsiip on universaalne, seletab nii sotsiaalset, füüsilist kui orgaanilist muutust Tuntuim võrdlus – ühiskond on nagu organism Vabaturu pooldaja, ühiskond areneb ilma sekkumiseta kõige õigemini Spenceri üldised evolutsiooniseadused Kõigil ühiskondadel okalduvus liikuda lihtsuselt ja homogeensuselt keerukusule ja heteogeensusele. Liikumine primitiivsetelt, lihtsatelt organismidelt (ühiskondadelt) komplekssete tsivilisatsioonideni Nagu tugevamate edu viib kõige edukamate kohanemisvormidega organismide ellujäämisele, nii viib see ka ühiskondade evolutsioonile. Jean Babtiste Lamarck Omandatud, õpitud joonte pärandumine evolutsiooniprotsessis Märksa sobivam sotsiaalse evolutsiooni seletamiseks Karl Marx ja Friedrich Engels
Diferentseerumine omane hilisematele etappidele. Mis annab diferentseerumisele tõuke, sellele ei teadnud ta vastust Evolutsiooniseadus eviolutsioon, see kujutab endast mistahes nähtusest liikumine ühetüübilisusele e homogeensusest heterogeensusele. Inimese käitumine ühiskonnas kohaneb pidevalt muutuvate tingimustega, see viib klassi võitluse võimaluste lõppemisele = harmooniline koos eksisteerimine. Areng homogeensuselt heterogeensusele: kontsentratsioon ja diferentseerumine ühiskondade arengu loogika. Selleks, et arengut iseloomustada, tuleb panna tähele seda, et tuleb rääkida 3 tüüpi ühiskondadest: Kontsentratsioon arengutasemelt mitte eriti arenenud, üksikisik kui niisugune on massi kadunud, individualism ei ole esile tulnud. Isik allub ühiskonnale. Diferentseerumine tekib individualism. Üksikisikud leiavad ühiskonnas oma koha, tunnetavad seda ja seda võib
annaabi.ee 
