Graniit, dolomiit (dolokivi) Loengu teema lk 37 konspektis 2.1 Üldised definitsioonid 2.2Looduskivide jagunemine jagunevad erinevalt, tuleneb tekkeloost, mismoodi need tekivad, mis selle kujunemise taga on, 2.5Looduskivide tootmine/kaevandamine 2.6Looduskivide kasutusalad 2.7Looduskivide kaitsmise võimalused 2.8Näited arhitektuuriajaloost Natuke lähemalt kus reaalselt kasutatakse 2.1.1 Looduskivimid Suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse(koosneb mitmest mineralist) koostisega mineraalne mass. Monomineraalne ühest mineraalist koosnev Oligomineraalne 2...4 mineraalist koosnev Polümineraalne paljudest mineraalidest koosnev 2.1.2 Mineraal Maakoore füüsikalis keemiliste protsesside produkt ehk looduslik moodustis, mis tekib looduses aine tahkestumine ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Mineraal on oma keemilisest koostisest ja füüsikaliselt omadustelt homogeenne
Tugevuspiir maksimaalne pinge, mille juures materjal puruneb. Deformatsioone mõõdetakse: otseselt (pikkuse/mahu muutus), suhtelise muutuse kaudu (pikkuse muutus/esialgne pikkus) ja suhtelise elastsusmoodilu kaudu. Pikaajalisel koormamisel võivad juba väikesed koormused esile kutsuda roomavuse, vibratsioonil pinged kuhjuvad ja materjal väsib. Tehnoloogilised: omadused , mis isel. materjali konkreetset töötlemise või kasutusomadust. Looduskivid: suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse koostisega mineraalne mass (looduslik moodustis, mis on homogeenne oma keemiliselt koostiselt või füüsikalistelt omadustelt). Tardkivimid: tekkinud magma hangumisel, sõltuvalt jahtumise kiirusest kas massiivsed (süva- ja purskekivimid) või purdsed. Intrussiivsed e. süvakivimid: tekkinud magma aeglasel jahtumisel sügaval maakoores surve all. Kristalsed, tihedad, suure survetugevusega, kulumiskindlad, tahutavad,
_ Survetugevus: haprad materjalid, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. _ Paindetugevus: materjalid, mis töötavad paindele. _ Kuluvus: omadus lagunemata vastu pidada hõõrdumisele (põrandamaterjalid, masinate osad jne) _ Löögikindlus: isel. materjali käitumist dünaamilise koormamise tingimustes (põranda- ja teekattematerjalid). _ Deformatsioon materjali kuju või pikkuse muutus, mis tekib välisjõudude toimel. Looduskivid: suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse koostisega mineraalne mass (looduslik moodustis, mis on homogeenne oma keemiliselt koostiselt või füüsikalistelt omadustelt). Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. _ Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. _ Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast.
materjal töötab. 1.5.5. Tehnoloogilised omadused Tehnoloogilised omadused on sellised omadused, millised iseloomustavad selle materjali konkeetset töötlemise või kasutamise võimalusi materjalile iseloomulike omaduste tõttu: 2.LOODUSKIVID. Stones. Maakoor koosneb erinevaist kivimitest, millised on tekkinud geoloogiliste protsesside tulemusena mineraalidest ja elusorganismide jäänustest. Looduskivimiks nim. suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse koostisega mineraalset massi. Mineraal on maakoore füüsikalis-keemiliste protsesside produkt. Mineraaliks nim. looduslikku moodustist, mis on homogeenne oma keemiliselt koostiselt või füüsikalistelt omadustelt. Kivimid jagunevad tekkelise päritolu järgi: Tard- ehk magmakivimid settekivimid - moonde- ehk metamorfsed kivimid 2.1.Tardkivimid Tard e. magmakivimid on tekkinud magma hangumisel sõltuvalt jahtumise kiirusest on
Laminaatparkett koosneb 3-st kihist: pindmine kulumist vastu võttev laminaadikiht; keskmine jäikust andev spetsiaalne puitkiud- või fiiberplaat ning alumine mõõtmeid tagav kiht. Kodutingimustesse sobib laminaatparkett kõikidesse ruumidesse välja arvatud niisked ruumid. Hoiduda tuleks raskete ja teravat asjade kukkumisest laminaatpõrandale. 3 Kivimaterjalid 3.1 Looduskivimaterjalid Looduskivimiks nim. suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse koostisega mineraalset massi. Mineraal on ühtlane anorgaaniline mass, mis on tekkinud maakoores mitmesuguste füüsikaliskeemiliste protsesside tagajärjel. Igal mineraalil on kindel 10 keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne. Mineraale tuntakse ca 2000 ümber. Sama liiki
Kroonilised vigastused tekivad, kui varasematest vigastustest pole taastutud. Neid põhjustavad korduvad koormused, mis ületavad konkreetse piirkonna koormustaluvuse. 14 Spordivigastuste ennetamine: · Sportlik valik milline laps/nooruk/täiskasvanu sobib millist spordiala harrastama? Spordiala peab vastama võimetele, eeldustele. Treeningrühma valides tuleb arvestada treenitusega, rühma homogeensusega; · Õige treeningute planeerimine; · Treeningute ja võistluste õige korraldamine ja läbiviimine; · Õige varustuse valik ja selle õige hooldamine; · ,,Fair play" sportlase vale käitumise mittelubamine; · Haigena ei tohi ei treenida ega võistelda (ka nohu on haigus!); · Mitte lühendada haigus- ja traumajärgset taastumisperioodi; · Enne treeningut alati korralik eelsoojendus; · Kaalu reguleerimine peab olema kontrollitud
annaabi.ee 
