vegetatiivseid tunnuseid määravaid geene. See gonosoom, mis ei esine (Y või W) mõlemal sugupoolel, sisaldab tavaliselt märksa vähem geene. Näiteks on Y-kromosoomi sugumäärav funktsioon seotud ainult ühe geeniga testiste kujunemist määravat tegurit (TDF) määrava geeniga (SRY geen). Samas on teada, et Y-kromosoom sisaldab ka vegetatiivseid geene, nt kolmes korduses RPS4Y geeni, mis kodeerib ribosoomivalke. Sugupoolt, millel on ühesuguste gonosoomide paar, nimetatakse homogameetseks (emasimetajad ja isaslinnud), erinevate gonosoomide paariga sugupoolt nimetatakse aga heterogameetseks (isasimetajad ja emaslinnud). Peale nende kahe süsteemi esineb ka mitmeid teisi soomääramissüsteeme, kus konkreetsed sugukromosoomid puuduvad. Enamikel taimedel pole sugukromosoome ja selle tõttu on enamik taimi hermafrodiitsed. Erandiks on mõned kahekojalised liigid, millel on avastatud sugukromosoomidele sarnased kromosoomid. Näiteks pusurohul (Silene latifolia) on kirjeldatud
vaga harva anda jarglaskonda. Naishemofiilikuid peaaegu ei esine, sest nad saavad sundida ainult meeshemofiiliku ja selle tunnuse osas heterosugootse naise abielust. Suguliitelisi tunnuseid pollumajandusloomadel on uuritud upris vahe. Sagedasemaks suguliiteliseks haiguseks veistel jt loomadel on karvkatte osaline voi taielik puudumine, jalgade nn. valjavaanatud asetus sigadel, kilpkonnavarvus (musta-kollasekirju) kassidel ja autosekssus kanadel. Seoses sellega, et lindudel on homogameetseks sugupooleks isased, avaldub retsessiivne tunnus sagedamini emastel (hemisugootsed), isastel avaldub enamasti dominantne suguliiteline tunnus. Hallikirju varvus kanadel on pohjustatud dominantsest geenist (B) ja see geen asub Z-kromosoomis. Retsessiivse geeni alleel (b) homosugootses olekus pohjustab sulestiku punaka varvuse. Kui on ristatud hallikirjuid plimutroki kanu (B) punakate roodailendi tougu kukkedega (bb), saadakse F1-s koik hallikirjud e viirikud kuked ja punakad kanad
väga harva anda järglaskonda. Naishemofiilikuid peaaegu ei esine, sest nad saavad sündida ainult meeshemofiiliku ja selle tunnuse osas heterosügootse naise abielust. Suguliitelisi tunnuseid põllumajandusloomadel on uuritud üpris vähe. Sagedasemaks suguliiteliseks haiguseks veistel jt loomadel on karvkatte osaline või täielik puudumine, jalgade nn. väljaväänatud asetus sigadel, kilpkonnavärvus (musta-kollasekirju) kassidel ja autosekssus kanadel. Seoses sellega, et lindudel on homogameetseks sugupooleks isased, avaldub retsessiivne tunnus sagedamini emastel (hemisügootsed), isastel avaldub enamasti dominantne suguliiteline tunnus. Hallikirju värvus kanadel on põhjustatud dominantsest geenist (B) ja see geen asub Z-kromosoomis. Retsessiivse geeni alleel (b) homosügootses olekus põhjustab sulestiku punaka värvuse. Kui on ristatud hallikirjuid plimutroki kanu (B) punakate roodailendi tõugu kukkedega (bb), saadakse F1-s kõik hallikirjud e viirikud kuked ja punakad kanad
annaabi.ee 
