kui sõpra. 16. Viimne lootus Klaveri osa, kui ka vokaali osa on hüplik. Klaver mängib madalas ja kõrges helistikus vaheldumisi. Vokaalil on läbi pala keskmine register. Keskel muutub dünaamika oluliselt suuremaks. Meloodia ja saade moodustavad üheskoos harmoonia. Kui kurja emotsiooniga osa on läbi, muutub pala palju helgemaks ja isegi armsaks. „…langen ka ise põrmu ja nutan oma lootuse haual.“ – selles kohas muutub pala harmooniliseks ja homofooniliseks. Pala on lõpuni välja hüpliku meloodiaga. 17. Külas Esitatakse kiireid fraase koos pausidega. Klaver mängib katkendlikult ja selle register on muutlik. Lootva emotsiooniga meloodia on keskel süngele alternatiiviks. Räägib küla õhtust, kui kõik elanikud magama jäävad. 5 18. Tormine hommik Kiire tempo ja hüpliku meloodiaga. Justkui retsitatiivne. Väljendatakse süüdistavat emotsiooni
yin-yang d¨ unaamikal p~ohinevad m¨argiseletused pakuvad. Viimasel juhul on suund vastupidine, abstraktsest konkreetsele, mi- da arenguloogiliselt ei saa t~oeseks pidada. Sama tulemuse annab m¨arkide seletamine l¨ahtudes s~onapere kontseptsioonist. A. T¯od¯o [ 75] on oma monograafias valinud just sellise tee. Rekonst- rueerides kanji muistsed h¨aa¨ldused, r¨uhmitab T¯odo¯ need u. 250-ks homofooniliseks r¨ uhmaks ning annab sinna kuuluvatele m¨arkidele u ¨htse algh¨a¨alduse ja -t¨ahenduse. Vormilt divergeeruvatena m¨arkide u ¨hendamine viib aga u ¨liabstraktsete algt¨ahendusteni, mida ei toeta ei u ¨lalmainitud Long ega ka Peirce m¨argiteooria d¨ unaamika. Samuti ei saa t~oeseks pidada seletust mingil liiginimel p~ohinevast 164 algt¨ahendusest (nt. lk.62, ), kuna liiginimi ise on juba k¨ ullalt
annaabi.ee 
