Ahenobarus, sündis 15. detsembril aastal 37. Ta tuli ilmale varastel hommikutundidel päikesetõusu ajal. Nero kasvas üles ema Agrippina hellitava ja hoolitseva käe all, kes jagas lapsele kõikmõeldaval moel armastust. Arippina abikaasa Gnaeus Domitius Ahenobarbus ei tahtnud oma vaevalt kaheaastase poja pärast mitte mingit muret tunda ja andis ta oma tädile Lepidale üle. Seal võtsid üks tantsija ja hambemeajaja, kaks ilmsete homoerootiliste kalduvustega meest, poisi kohe omaks. Need tema kõige varasemad lapsepõlvekogemused mõjutasid oluliselt Nero hilisemat arengut. Agrippina võttis eesmärgiks upitada oma poeg troonile ning seetõttu abiellus ta ka tollase keisri Claudiusega, et kindlustada oma pojale keisritroon. Kui Nero oli kaheteistkümnene sai ta õpetajaks Seneca, keda ta aksepteeris kui usaldusisikut. Seneca palkas oma kasvandikule kooliharidust andma kaks õpetajat:
iseendaga. Foucault hämmastab see, kuidas kreeka eetikas tegeletakse oma moraalse käitumise probleemidega innukamalt, kui religioossete probleemidega ning kuidas eetika oli vaba sotsiaalsetest institutsioonidest, ja see kuidas kreeklasi paelub kogu eksistentsi esteetika. Kreeklasi huvitab rohkem tervis kui nauding. Foucault arvates sarnanevad kaasaja liberaalsed liikumised ja uued eetilised probleemid antiikaja probleemidega. Foucault tõlgendab homoerootiliste kirjutiste rohkust kreeka ühiskonnas hoopis problemaatilisuse indeksina. Et kreeka ühiskond nägi selles toona probleemi, et noori poisse kasutati ära naudingu objektidena (“palun ärge kohelge poissi nagu naist”). Kunagi ei kujutatud poisipoolset naudingut. Seksuaalsuhted polnud võrdsed ja mõlemapoolsed. Kreeka naudingute eetika välistab vastastikust naudingut, on mehelik, välistab ebasümmeetria ja seda painab penetratsiooni mõte.
annaabi.ee 
