ja romantikuks. Oma teostes kirjeldas Oks valu nii, nagu keegi teine seda varem teinud polnud. Jaan Oksa ilukirjanduslikust loomingust on säilinud väike osa (paarkümmend proosapala ja sama palju luuletusi), mis valminud valdavalt lühikese ajavahemiku jooksul (1906-1910). Ilukirjanikuna alustas Oks külaeluaineliste visioonidega ,,Kolmekesi", ,,Isa ja pojad", ,,Rõhutud ringides", ,,Manifesti ajal", ,,Perekonna hommikutund", ,,Neljapäev", ,,Hallitanud kopikad". Tema kriitikakogu ,,Kriitilised tundmused" on täis karme ja negatiivseid hinnanguid. Oksa loomingu lõppjärku kuuluvad ,,Nimetu elajas", ,,Ihu" ja ,,Emased" on oma lausa pillavas väljendusjõus ja assotsiatiivsuses muidugi palju markantsemad, modernistlikumad ja ometi ei ei ole Oksa varasemate ja natuke hilisemate teoste, üldse ta loomingu eri osade, vahel mingi ületamatu kuristik.
t. kaduva teed minekuks. [ 93] Kujutab m¨arki v~oi maapinda tabavat noolt shý . 114 [Vaccari 50] Hiinlased pidasid kirjam¨ arke justkui oma lasteks. [Wieger 40] Kasvatama lapsi katuse all, vastandina `piltm¨arkidele' t¨ ahendab `liitm¨arki'. [Henshall 88] Maja, kus kasvatati lapsi, areng ja vohamine nagu kirjam¨argid, mis u¨ha keerulisemaks l¨ahe- vad. [ 93] M¨arki pole kirjeldatud. 105 [Vaccari 50] P¨ aike puukohal--alles on varajane hommikutund. [Wieger 40] Sarnane , alumine osa on aga kiiver l¨ uhendatud s.t. p¨aike paistmas kiivriga mehe k~orgusel. [Henshall 88] P¨aike murdmas l¨abi ava . [ 93] P¨aike t~ousmas astronoomiariis- ta jia kohal. 108 [Vaccari 50] Lind istumas pesas. Linnud l¨ ahevad p¨aikese loojumisel l¨ a¨anekaarde oma pessa. [Wieger 40] Esitatud kujul, kuid mit- te segamini ajada. Kujutab pesa, kuhu linnud p¨aikese l¨a¨ande loo- jumisel laskuvad
annaabi.ee 
