Seda hakati nimetama REM- unestaadiumiks ( lühendina sõnadest rapid eye movements). Järgnenud uuringutes tehti selgeks et see staadium vaheldub reeglipäraselt raske une staadiumiga. Esimene unenägu hakkab meie teadvuses keerlema umbes 90 minutit pärast uinumist ja kestab viis kuni kümme minutit. Seejärel jätkub samasugune unerütm 90-minutiste vaheaegadega ja unenäo kestus pikeneb kord-korralt. Viimane unenägu enne hommikukoitu võib kesta isegi 40 minutit. Hommikupoolse öö unenäod on ka need, mis kergemini meelde jäävad kui me just mingil põhjusel ei ärka keset ööd varasemate unenäojärkude järel. Hilisemate uuringute vältel on tõdetud, et inimene näeb und ka niinimetatud sügava une ajal ainult neist jääb meile väga harva midagi meelde. Seega igaüks meist näeb öö jooksul kolm kuni viis unenägu. Sellest hoolimata on inimesi, kes väidavad, et nemad ei näe kunagi und. Nad näevad küll, kuid ei ole nõus mäletama
Et ärgates veelgi erksam olla, võib juua enne uinumist tassikese kohvi. Kofeiini mõju avaldub 2030 minuti pärast. Kuid kuni 45 minutit kestev uinak võib ka sisaldada kiirete silmaliigutustega une etappi, mis virgutab loovat mõtlemist ja kiirendab aistingulisi protsesse. Mednicki juhitud uuringus parandas enne head mälu ja tähelepanu- ja otsustusvõimet nõudvate testide sooritamist magatud REM-uni katsealuste testitulemusi kuni 40 protsendi võrra. Eriti oluline oli hommikupoolse öö aktiivne REM-uni, mis aitas õigesse kohta talletada teabe ning omandatud oskused, säilitada emotsioone. «REM-uni on tähtis une etapp, sest sel ajal töötleb aju läbi kogu päeva jooksul kogutud informatsiooni ja talletab selle nö. edasiseks kasutamiseks,» ütles Mednick. Mednick on ka varem uurinud REM-une mõju ajutegevusele. Nii selgus ühest tema mullu läbiviidud uuringust, et REM-uni stimuleeris ka inimeste loovust. (Mida rohkem ..., 02.12.2012)
annaabi.ee 
