Üks tütarlaps 6b klassist tänas mind suhtlusportaali vahendusel ja lisas, et klassikaaslastel jäi kustumatu mulje. Ta põhjendas oma head meelt sellega, et varem polnud keegi sellise vaatenurgaga tegevustele lähenenud. Lisaks mainis ta, et kõigil osalenud klassikaaslastel oli hea meel, et kedagi ujumioskuse põhjal pingeritta ei pandud. Vastuste põhjal oleks 47 õpilast huvitatud ka säärasest sündumusest tulevikus. (Joonis 7) Kõik said pärast väsitavat hommikupoolikut diplomi ja pisut magusat. (LISA 15) Hiljem jagasin kõikide klassidega ujulas tehtud pilte. (LISA 16) KOKKUVÕTE Ujumine on bioloogilise organismi kulgemine vees. Ujumine on üks vanimaid ja klassikalisemaid spordialasid, juba 4.aastatuhandel eKr osati Lähis-Ida maades tänapäeva krooli ja rinnuliujumist meeutaval viisil vees liikuda. Eestis sai sportlik ujumine alguse 1910. aastal, kui Pirital korraldati esimesed ujumisvõistlused 50m ja 300m distantsil
nõudlus/soov paaritunnise matka järele keskmine. Kõige vähem on nõudlust matkade järele juhuklientidel, kes üldjuhul soovivad ainult 1ööks ööbimiskohta. Kooliõpilaste ekskursioonid, mis on tavaliselt 2-3 päevased, algavad tavaliselt matkaga, seepärast ka nõudlus matka järele keskmine. Üldjuhul tulevad äriinimesed siia ikka seminaare ja konverentse pidama, kuid ka vabaaja tegevus ei puudu nende päevakavast. Enamus inimesi eelistab pärast töist hommikupoolikut minna jalutama ja tegeleda spordiga, teine osa lihtsalt puhata ja mitte midagi teha. Nõudlus matka järele keskmine. Sama on ka välisturistidega. Nad tulevad maale lootuses saada elamus, mida mujalt ei pruugi saada. Muidugi mõne välisturisti jaoks on matk natuke liiga ekstreemne, inimesi on erinevaid. Kõige rohkem soovivad võõrkeelset giiditeenust välisturistid. Haanjamehe talus käis välisturistidest enim soomlasi siis venelasi, käis ka paar prantslast. Üksikud juhukliendid, kes on