mõnda teise usku (nt. Kristlus), siis teda ei peeta enam juudiks, siiski on ta juudi Seaduse järgi juutide rahvusest pärit. Juutide püha raamatud on: Toora, Talmud, Tanakh, Misna, Zogar. Juudid palvetavad kolm korda päevas ning seda tehakse üldjuhul sünagoogis (juutide püha ehitis). Juudid ei palveta kellaaegade järgi vaid päikese asukoha järgi taevavõlvil, seega need ajad nihkuvad tihti. Juudi kalendris on üles märgitud näiteks see, millal tuleks hakkama saada hommikupalvusega. Sellised kindlakspandud aegasid on kolm hommiku-, pärastlõuna- ja õhtupalvus. Praktikas, viimased kaks ühendatakse, sellepärast, et tänapäeval on raske keset päeva minna sünagoogi (nt. töölt) ning seal oma palvus ära lugeda. Täiesti enesestmõistetav on palvetada enne sööki ja peale sööki, see palvus on silmapaistvalt mahukas. Kunagi oli kasutusel veel öine palvus, mida tänapäevastest palveraamatuist enam ei leia. Juut palvetab kindlas suunas, Püha Maa e.
saj viimasel kolmandikul tõusis ausse koolmeistriamet kui seadusega ettenähtud elukutse. Talvel, kui lapsed koolis käisid ei saanud mõisnik külakoolmeistrit enam mõisatööle sundida. Samal ajal hakkas paranema ka koolmeistrite kutsealane ettevalmistus. Külakoolmeistrile vajaminevad oskused andis tavaliselt kohalik kihelkonnakoolmeister, selle puudumisel köster. Õpetamise sisu ja eesmärk püsisid samadena 18. saj. lõpuni. Koolipäev kulges sissejuurdunud päevakava järgi. Alustati hommikupalvusega, järgnes tähtede õppimine ning lugemise ja veerimise harjutamine. Koos lugemisega õpiti pähe katekismuse peatükke ja laulusalme. Päev lõppes kirikulaulu ja õhtupalvega. Õpetuse ulatus olenes koolmeistri võimekusest ja teadmistest. 1790. aastatel koolide arv vähenes taas. 1788. a. tabas Eesti ja Liivimaad halbade ilmade tõttu paariaastane viljaikaldus, järgnesid nälg ja haigused. Pärast Paul I troonile tulekult ei nõutud rüütelkonnalt koolide ülalpidamist. 1799. ja 1800