1905.aastal lubati õpilastel väljaspool kooli kanda ka muud riietust, kuid see tühistati kaks aastat hiljem. 1914.aastal evakueeriti kool Venemaale. (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981, Lukas, 1980) 3. Päevarežiim Lisaks koolivormi kandmisele kehtestati väga karm päevarežiim. Õpilased pidid tõusma kell kuus ja magama heitma kell 10, siis jäi uneajaks 8 tundi. Kell 8.45 toimusid ülekoolilised hommikupalvused õigeusulistele vene keeles ning luteriusulistele saksa ja eesti keeles. Tuunid algasid kell 9, kestsid 45 minutit ning keset päeva oli pikem vaheaeg söömiseks. Tavaliselt olid õpilastel kaasas oma võileib, kuid 1909.aastal avati aula eesruumis einelaud, kus õpilased võisid 15-20 kopika eest saada kerget sooja einet. Viimase tunni lõpul pidid korrapidajad lugema issameie palve selles keeles, milles ta usuõpetust õppis. Pärast õppetööd koolis oli
alla neelama põhiseadusevastased luterlikud rituaalid riiklike sümbolite kallal, siis tähendab see rangelt võttes nende õiguste rikkumist. Ka massimeedias on näha, et avalik õiguslik ringhääling on hakanud mõne usu häälekandjaks. Eesti rahvale on kristlaste põhiliseks väljundiks Eesti Raadio ja Eesti Televisioon, kus kristlikel pühadel ja vabariigi tähtpäevadel toimuvad jumalateenistuste ülekanded. Kõik Eesti Raadios olevad hommikupalvused ja Kirikuelu saade valmivad koostöös Eesti Kirikute Nõukoguga. Kui nüüd teised usundid Eestis saaks avalikus televisioonis ja raadios sama palju sõna sekka öelda, siis ei jääks ülejäänud saadetele eriti üldse ruumi. Otseülekanded ja avalikkuse usuline mõjutamine peaks toimuma ikkagi iga usundi oma häälekandjates. Ajakirjanduses valitseb üldiselt luterliku usundi kajastamine. Näiteks Saare maakonnalehel Meie Maa on iganädalane "Kiriku ja Kodu" lehekülg, kus
annaabi.ee 
