Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika. Külma ilma puhul kanti sageli kahte või enamatki tuunikat ülestikku. Piduliku pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid seevastu olulisel kohal lihatoidud. Rikas roomlane sõi tavaliselt kolm korda päevas. Kergele hommikueinele ja lõunale, mil söödi sageli eelmise päeva peo jääke, järgnes suur õhtusöök. See koosnes kergemast eelroast, praest ja magustoidust. Mina arvan, et roomlaste elu oli parem kui kreeklaste oma.
kirjutab V. Korganov. Midagi erakordset ei pakkunud ka esimene vestlus Verdiga. Maestro kuulas jutukaaslast tähelepanelikult ja poseerimata, avaldas oma mõtteid lihtsalt, napisõnaliselt ja üleliigsete zestideta. Helilooja rangele hoiakule vastas ka tema viimaste eluaastate päevakava. Maal olles tõusis Verdi kell viis hommikul, tegi ringkäigu mööda majapidamishooneid ning jõi kell kaheksa kohvi. Poole üheteistkümne ajal koguneti Sant' Agatas hommikueinele, millele järgnes piljardimäng või jalutuskäik. Üksildasse ja vaiksesse elustiili tõi märgatava elavnemise lõunane post. Ulatusliku kirjavahetuse läbivaatamine ja lugemine ning sagedased ringsõidud kestsid tavaliselt viiekuueni õhtul. Pärast lõunat vesteldi, mängiti piljardit või kaarte ning kellaosutite lähenedes kümnele heideti puhkama. Umbes samalaadsest reziimist pidas Verdi kinni ka talviti
annaabi.ee 
