2006. aastal oli Eestis nisu kasvupind 89,4 tuhat ha, sellest talinisu 26 % ehk 23,1 tuhat ha. Selline talinisu pind on püsinud juba viimased seitse aastat. Seevastu suvinisu pind on viimastel aastatel suurenenud. Talinisu rahvamajanduslik tähtsus on toiduvili ja piirituse tootmine. Suur osa nisust jahvatatakse jahuks, mida kasutatakse leiva- ja kondiitritööstuses. Nisu kasutab ka käärimistööstus viina ja õlle valmistamiseks. Suure populaarsuse on omandanud nisust valmistatud hommikueined. Jahvatades tera koos kestade ja iduga, saadakse täisterajahu. Täisterajahu on kõige suurema toiteväärtusega, kuna sisaldab palju B-rühma vitamiine ja mineraalaineid. Täisterajahu säilib halvasti ning seepärast toodetakse rohkem sellist jahu, mille saamisel on eraldatud kestad ja idu. Meil valmistatakse nisust mannat, pajudes maades aga mannale lähedast bulgurit. Nisuterad leotatakse, keedetakse, kuivatatakse, purustatakse.
Samuti tasuks kaaluda toidu kaasaostmise võimaluse pakkumist. 7.2. Turgude arenguvõimalused Igal juhul tuleb enda turuosa juurde võita ja põhiliseks võimaluseks on siin hinnapoliitika ja agressiivsem reklaamipoliitika (mis konkurentidel hetkel puudub). 8. TOOTED (TEENUSED) Toodete iseloomustus, hinnatase : Söögikoha müüs pakutakse järgmiseid tootegruppe: · Päevapakkumine Päevapraad 70.- Päevasupp 40.- Hommikueined 50 .- Päevapakkumine on igal päeval erinev. · Suupisted Kevadrullid kanaga 65.- Kevadrullid juurviljadega 65.- 11 Papadon- praetud kikerherne chipsid 30.- Satay kai Krillitud kanalõigud maapähkli kastmega 90.- Stai kaeh krillitud lambalihalõigud hinna kastmega 100.- Tod man goong traditsioonilised krevetikoogikesed 105 Pikk Kai Terad sidrunimaitselised kanatiivad 60 · Supid
annaabi.ee 
