illustreerimisele ka ekspressiivses sümbolistlikus laadis akvarelli ning tempera- ja guassimaali. Looming 1960. aastail tegeles Märt Laarman vabagraafika ja raamatukunstiga, kus pildid ja tekst olid linoollõikes. 1960ndate paiku hakkas Märt Laarman tegelema värvilise graafikaga, mille heaks näiteks on 1962. aastal loodud puulõikes "Sõudja". Märt Laarman oli innukas uue kunsti kaitsja, huvitus Hommikteatri tegevusest ja tema jõuline ekspressiivne väljenduslaad äratas tähelepanu. Tõusnud 1920. aastatel eesti kunstis konstruktivistliku suuna üheks markantsemaks esindajaks ja Eesti Kunstnikkude Ryhma peasuundade tähtsamaks eestvõitlejaks, väärtustus tema varasem looming 1960. aastate lõpul ja järgmise kümnendi algul kunsti tulnud uuendusmeelse põlvkonna kaudu. "Sügis" Graafiline leht "Sügis" on kunstnikule omaselt teostatud
kahele uuele alale: ta kutsutakse Riigi Kunsttööstuskooli joonistuse, akvarelli ja dekoratsioonimaali õpetajaks, mis kohale ta jääb 1924. aastani. Lühemat aega tegutseb"Draamastuudio" teatrikunsti koolis. Pedagoogina aitas oluliselt uuendada eesti teatri lavakujundust. Pööras Draamastuudio õppelavastustes tähelepanu dünaamilistele väljendusvahenditele ja lava aktiivsemale ruumilise organiseerimisele. Ta loob ka dekoratsioonikavandid "Estonia" ja "Hommikteatri" paljudele lavastustele. '' Estonia '' lavale tõi rahutuid rütme ja eredaid kontrastseid värve, loobus maalitud dekoratsioonidest ja butafoorisast ruumi tingliku liigenduse kasuks. Aastatel 1926-1930 on Aren Tartus ''Pallase'' õppejõud. Aastal 1930 taas Tallinnas. Septembris 1944. a. viib põgenikuteekond ta koos abikaasa Kariniga alguses Lõuna-Saksamaale ja Austriasse ning mitme laagri vahetuse järel lõpuks Geislingeni. Saksamaalt
siinsed autorid kirjutasid ekspressionistlikus stiilis (Adson, Antson, Metsanurk). Kõige järjekindlamalt viljeles ekspressionistlikku stiili, vaid paar hooaega tegutsenud amatöörtrupp nimega Hommikuteater (1921-1924). Hommikuteater oli mõttekaaslaste ühendus, kelle juhiks oli varalahkunud lavastaja August Bachmann. Hommikteater jõudis teha kõigest neli lavastust. Vaatamata lahknevatele maitsetele olid arvustajad üksmeelselt kiitvad. Hommikteatri tähendus ulatus üle ekspressionismimõju, mis rauges juba 1920. aastate keskpaigas. Kaasaeglastele avaldas muljet rühma tugev aatelisus, sõltumatus publiku- ja kassahuvist ning otsinguvalmidus. Kitsamalt teatrivahendite vallas viis Hommikteater edasi eriti kõne ja liikumise tinglikku joonist, massistseene ja üldistavat lavakujundust. 19. Estonia 1920.-1930. aastail. Ants Lauter lavastajana. Estonia oli riigi esindusteatrer oma kõrgetasemelise näitlejatetruppiga (tähtede
annaabi.ee 
