Homo rudolfensis ehk Rudolfi inimene Eristati 1980. aastatel Homo habilis’e rühmast Koobi Fora leiu põhjal (Turkana järve piirkond Keenias, mida varem nimetati Rudolphi järveks). Põhiline eristav tunnus: ajumaht 775 cm3, mis on oluliselt rohkem kui Homo habilis’el (vt ülal), vahel seostatud ka Australopithecus’ega. Vt ka http://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/species/homo-rudolfensis Iwo eleru 1965. a Nigeeriast (Lääne-Aafrikas) leitud kolju, mis sarnaneb varastele hominiididele, kuid dateeriti vaid 13 000 a vanuseks. See on tunnisus, et varaste hominiidide järeltulijad elasid Aafrikas samaaegselt tänapäeva inimeste eellastega. Sahelanthropus chadensis (Tšaadi Saheli-inimlane) Üks vanimaid teadaolevaid hominiidide liike. Elas tänapäeva Põhja-Tšaadi aladel, u 7-6 miljonit aastat eKr. Koljukuju (lülisamba liitumiskoha) põhjal oletatakse, et kõndis püstiselt, samuti eristavad seda liiki ahvidest väikesed silmahambad. Arvatakse, et
geneetikaga) Dobzhansky - mikro- ja makroevolutsiooni käivitavad ühed ja samad mehhanismid. 1. Too esile vähemalt neli olulist primaatidele iseloomulikku tunnust võrreldes teiste imetajatega. Haaravad pöiad ja käed. Suurenenud ajumaht. Pikenenud eluiga, kandeaeg on pikem, loote areng võrreldes kehamassiga on aeglane. Lõikehammas ja üks eesmine purihammas on puudu. Silmad paiknevad lähestikku, stereoskoopiline nägemine. Tagajäsemel on kandluu. 2. Kirjelda vähemalt neli olulist hominiididele iseloomulikku tunnusjoont võrreldes teiste primaatidega. eluviisilt eelistasid bipedaalsust, millega kaasnes selgroo kõveruse teke. Nende suur varvas on teiste varvastega samasuunaline. Vaagnaluu laienemine. Koljumulk asub vertikaalselt mitte selgmiselt. Jalgade skelett ja lihased (gluteus maxiumus) on kohastunud liikumiseks. 3. Missugused olud olulisemad etapid primaatide evolutsioonis Uusaegkonna esimesel poolel enne inimlaste suuna eristumist?
annaabi.ee 
