Merihobuke on võimeline liigutama oma silmamune üksteisest sõltumatult, tänu sellele näevad nad ümbritsevat hästi, ise liikumatuks jäädes. Merihobuke võib muuta oma värvi. Keskkonnaga samastumine aitab neil end vaenlase eest kaitsta ja ise saaki jahtida. Haardeulatuses leiduvast saagist kas haaratakse kinni või imetakse ta sisse isegi kuni 3 cm kauguselt. 5)Laevukesed toituvad kaladest, vähkidest, garneelidest ja homaaridest, samuti koljustest. Toitu hangivad nad tundlike moretseptorite abil, mis paiknevad nende peenikeste kombitsate tipus ja lõpuste kõrval. Silmad on neil küll suured, aga pole täiuslikud, sest need on nõrgad, ilma läätse ja klaaskehata. Laevukesed jahivad öösel. Nad närivad toidu tugevate sarvjate lõugadega, mis meenutavad papagoi nokka. Nad haukavad suure tüki, mis jõuab suhu kareda keele abil. Seedimine kestab 30 tundi.
on kõige suurem. Suuremaks kasvades siirdub laevuke uude ja avaramasse kambrisse, mis kasvab juurdekoja suudmepoolsest otsast. Koja sisepind on vooderdatud pärlmutterkihiga. Suures peas on silmad ja ka arvukad iminappadega jalgkombitsad. Emastel ja isastel on jalgkombitsate arv erinev, keskmiselt on neid 90 tükki. Suu on varustatud paari võimsate lõugadega ja laia hõõrlaga. Laevukesel tindinääret ei ole. Laevukesed toituvad kaladest, vähkidest, garneelidest ja homaaridest, samuti korjustest. Toitu hangivad nad tundlike kemoretseptorite abil, mis paiknevad nende peenikeste kombitsate tipus ja lõpuste kõrval. Laevukeste silmad, olgugi suured, pole täiuslikud, vaid on palju nõrgemad kui teistel peajalgsetel. Nende silmad on pokaalikujulised, ilma läätse ja klaaskehata, seetõttu pole nad võimelised eristama ümbritsevate esemete üksikasju. Laevukesed hakkavad põhjast toitu hankima alles öösel. Nad liiguvad edasi, lastes vee kitsa ava
annaabi.ee 
