Eesti Holstein Alates 1. jaanuarist 1998 nimetati eesti mustakirju tõug eesti holsteini tõuks. Lehmad on märgatavalt kõrgejalgsemad, keha on kitsam ja pikem, lihastik on vähearenenud, toitumus on hea vaid kinnisperioodil enne poegimist. Udar on pikem, vähem sügav, nisad normaalsed, tagantvaates hakkab silma udara keskside sügava vaona kahe udarapoole vahel. Veresooned kõhul ja udara välisseinal on hästi märgatavad. Jalad on tugevad, küllalt peeneluulised, vahel ka püstised. Sõrad on normaalse kujuga, sageli heleda sarvainega, harva esineb kõrvalekaldeid sõrakujus. Lehmad on rahuliku iseloomuga ja väga hea isuga. Hea põhisööda kasutus ongi eesti holsteini tõu eeliseks teiste tõugude ees. Eesti holsteini tõu lehmade piimatoodang, piimarasva- ja piimavalgutoodang on suurim Eestis. Piima rasvasisaldus on hea, aga valgusisaldus on vaid rahuldav. Eesti Punane 1951. aastal anti punaste veiste massiivile eesti punase tõu nimetus. Piimatoodang...
1833 pärandus mõis tema poegadele Karl ja Otto von Löwensternile ning tütardele krahvinna Julie von Lievenile, krahvinna Elisabeth Bosele, krahvinna Sophie Katharina Brayle ja Anna von Löwensternile. 1834. aastal sai mõisa ainuomanikuks krahvinna Elisabeth Katharina von Bose, kes oli abielus August Karl von Bosega. Nende tütar Anna Auguste Sophie abiellus 1833 Wilhelm Frommhold Stael von Holsteiniga Tõstamaalt. 1878 pärandus mõis Anna Auguste Sophiele ja Wilhelm Frommhold Stael von Holsteinile. 1883 Wilhelm Frommhold Stael von Holstein suri ning pojad jaotasid mõisa omavahel. Vanem poeg August Johann sai enesele Tõstamaa mõisa ja noorem, Reinhold Wilhelm, Vana- ja Uue-Antsla mõisad. Vana-Antsla müüs ta edasi Georg von Ungern-Sternbergile ning asus ise elama Uue-Antslasse. Georg von Ungern-Sternberg oli ka Vana-Antsla viimaseks võõrandamiseeelseks omanikuks. 1921. aastal asus mõisahoones Urvaste kõrgem algkool. 19281943. aastal töötas hoones Vana-Antsla Kodumajanduskool
Taani kuningas ostab 30 000 taalri eest ostis ta mõlemad piiskopkonnad ja ananab need üle oma 19 aastasele vennale hertsog Magnusele. Raha tuli üle anda 2 aasta jooksul. Lepingus 2 osa, Avalik ja salajane pool. I võttis kogu piiskopkonna oma kaitse alla ning nõustus et kui piiskopkopi amet on vakantne on tal õigus sinna määrata piiskop. II salajane pool oli see, et I uueks piiskopiks on hertsog Magnus. Dünastiline probleem. Frederik II vabanes niiviisi Magnuse nõudlusest Schlewig-Holsteinile. Tegelikult oli tal selleks ka dünastiline õigus, Frederik otsis talle seisusepärast ala, mida anda Magnusele. Sellest on teatatud ordule ja riia peapiiskoppi, ketlerit ja saksa-rooma keisrit 16.aprill 1560 randub Hertsog Magnus Saaremaale. Tal oli kaasas 5 laeva head ja paremat täis. Laevadel oli ka 400 palgasõdurit ja suhteliselt usur summa sularaha ( u 70 000taalrit). Jõuab Kuressaarde. 13 mail toimub avalik üritus, mis varem oli kokku lepitud, kus toomkapiitel valib ta piiskopiks
annaabi.ee 
