Teiseks tuleks kohe, kui tunnete, et asjad pole korras ning teie elu- ja töörõõm on kadunud, pöörduda asjatundja poole. Kolmas reegel teel paranemisele on: mida kiiremini haigusele jälile saadakse ja sellega tegelema hakatakse, seda parem. «Igal depressioonil, millega tegeldakse liialt hilja, või veel hullem, üldse ei tegelda, on suur tõenäosus muutuda krooniliseks,» kirjutab Müncheni Max Plancki kliiniku psühhiaater Florian Holsboer. On täheldatud, et ärevushäired tabavad enamasti nooremas täiskasvanueas (kahekümneaastasi), depressiivsed häired aga kolmekümneseid ja vanemaid inimesi. Spetsialiste ei huvita aga kunagi ainult sümptomid, vaid inimese tegelik sotsiaalne toimetulek, sest just see määrab ravimite kasutamise vajalikkuse. Oluline on seegi, kas ollakse suuteline enda eest hoolitsema ja tööd tegema ning missuguseks on muutunud lähisuhted.
C., Erickson E.A & Gross J.J. (2002) The Social Consequences of Expressive Suppression. Emotion 3(1): 48-67 Cohen, D. (1997). Ifs and thens in cultural psychology. In R. S. Wyer Jr. (Ed.), Automaticity of everyday life advances in social cognition p. 121131). Mahwah, NJ, US: Lawrence Erlbaum Associates, Publishers. Davidson R.J (2000) Emotion, Plasticity, Context and Regulation: Perspectives from affective neuroscience. Psychologcal Bulletin 126(6): 890-909 De Kloet E. R., Joels M., & Holsboer F. (2005) Stress and the brain: From adaptation to disease. Nature Reviews Neuroscience, 6: 463475. Dickerson S.S. & Kemeny M.E. (2004)Acute Stressors and Cortisol Responses: A Theoretical Integration and Synthesis of Laboratory Research . Psychological Bulletin. 130 (3): 355391 Edwards K.M., Burns V.E., Ring C. & Carroll D. (2006) Sex differences in the interleukin-6 response to acute psychological stress. Biological Psychology, 71; 236239 Elliot G. R., & Eisdorfer C
annaabi.ee 
