tavapäraselt avavahetuses ja läbis selle 2 möödalasuga, aga Eesti koondis oli 18., edestades üksnes Lätit. Pärast olümpiat toimusid Otepääl Euroopa meistrivõistlused. Lehtla oli tavadistantsil 34., sprindis 32. (Saue oli kummalgi distantsil 4.) ja jälitussõidus 17. Teatesõidus tegi Lehtla 1 möödalasu, olles koondise täpseim, ja Eesti saavutas kõrge 5. koha. Maailma karikasarjas esines Lehtla pärast neid kaht suurvõistlust paremini, tuli korduvalt 40 parema sekka ja Norras Holmenkollenis sai sprindis isegi 23. koha. Maailma karika kokkuvõttes oli ta taas 66. Järgmine hooaeg oli eelmisele sarnane. Hooaja esimese poole tulemustest võib heana märkida üksnes Sloveenias Pokljukas segateatesõidus saavutatud 10. kohta. 2011. aasta maailmameistrivõistlused laskesuusatamises toimusid Venemaal Hantõ-Mansiiskis ja Lehtla sai seal sõita kaks distantsi. Tavadistantsi lõpetas ta 57. koha ja 7 trahviminutiga (Saue oli 12.), sprindi 66.
· Hästi on korraldatud lennu- ja rongiliiklus · Lennuliinid ühendavad kõiki Norra suuremaid linnu · Rannaäärsetel ja saarterohketel aladel peavad ühendust laevad ja kaatrid Turism · Norra on väga tuntud turismimaa · Peamiselt külastavad Norrat suurema sissetulekuga inimesed · Turism moodustab ligi 3,1% riigi kogumajanduse kogutoodangust Peamised vaatamisväärsused · Olümpiarajatised:Lillehammeris, Holmenkollenis, Hamaris · Looduslikult kaunid Bergeni mäed · Unustamatud laevasõidud fjordide vahel · Oslo kuningaloss koos vahtkonna vahetusega · 11 serpentiiniga Trollide tee · Bergen- Bergeni vanalinn, kalaturg, Euroopa suurim akvaarium, helilooja E.Griegi majamuuseum Kasutatud kirjandus · http://www.norra.ee/About_Norway/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Norra · http://www.vm.ee/?q=node/10471 · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/norra1_liina
olümpiamängudenil. 1986maaimakarika võistlus ei läinud Eirikul hästi, ta laskmine oli nõrk. Nõrk oli ka terve 87.aasta hooaeg, kuid järgmisel aastal saavutas ta taas teise koha maailmakarika võistlusel. Calgary olümpiamängudel, 1988. aastal, saavutas ta kuuenda koha 20- kilomeetri sõidus. Feistritzi maaimakarika sõidul 1989.a, tuli ta taas võidule, seekord 20 km distantsil. Meistrivõistlustel võitis ta sprindis hõbeda, kaotades võitjale Frank Luckile viis sekundit. Võitis Holmenkollenis 1990.a 10 km sprindis hõbeda ja Lahti maailmameistrivõistlustel 1991 oli edukas, võites kolm pronksmedalit. Kvalfoss soovis osaleda olümpiamängudel 1992. aastal, kuid osavõtusoov ei jõudnud norrakateni. 1993. saavutas ta kaks neljandat kohta, kuid teda ei saadetud olümpiamängudele Lillehammerisse 1994.aastal. Samal aastal lõpetas ta oma tippsportlase karjääri. Aastal 1989. võitis Eirik Kvalfoss Maailmakarika võistluse, olles esimene mitte- saksakeelt kõnelev võitja
maailmarekordiomanik. Seejärel siirdus olümpiavõitja korvpalliväljakule ning oli edukas sealgi, mängides aastatel 1953 - 1958 NBA-s Philadelphia ja Saint Louisi klubides. OSLO 1952 Ebatavaline oli olümpiatule süütamise tseremoonia. Tuli süüdati mitte Kreekas Olümpias, nagu tavaks, vaid norra nüüdisaegse suusaspordi rajaja Sondre Norheimi majakeses Morgedalis. Kaminasütest süütas tõrviku 79-aastane Olav Bjaaland, ka Morgedalist pärit mees, kes 1902. aastal võitis Holmenkollenis kahevõistluses prestiizika kuninga karika ning kuulus 1911. aastal Amundseni ekspeditsiooni koosseisu, olles üks viiest mehest, kes esimestena lõunanabale jõudsid MELBOURNE 1956 Kreeka-rooma maadluse raskekaalus ei andnud Nõukogude spordijuhid Johannes Kotkasele võimalust oma olümpiavõitu korrata. Veri oli veest paksem ja nii astus Austraalias matile Anatoli Parfjonov, keda Kotkas oli kodustel meistrivõistlustel korduvalt võitnud
annaabi.ee 
