Nikolai Roerich. Rühmitus Mir iskustva on seotud juugendliku sümbolismiga ja selle esindaja oli Nikolai, aga tema maalis pigem rahvusromantilisi teoseid. POSTIMPRESSIONISM Nendeks hakkasid nimetama ennast kunstnikud, kes olid alustanud oma tööd impressionistidena ja hiljem selles pettusid. Valisid uue loomingusuuna enda jaoks. See suund on väga erinev, Kõik kunstnikud on hästi erinevad, sellepärast ei saa postimpressionismi nimetada stiiliks või vooluks. Vincent van Gogh tegu on hollandlasega, kelle sooviks oli saada misjonäriks, aidata inimestel saavutada endaga lähedus. Oma elu elas ta erakuna, ei suutnud teiste inimestega suhelda. Töötas mõnda aega Belgias ja seal tekkis tal huvi kunsti vastu. Tema esimesed teosed on porised, tumedates toonides, maalib ta põhiliselt lihtsaid inimesi või esemeid. 1880 aastate lõpus läheb ta Pariisi ja õpib Camillo Pisarro juures impressionistlikku maali. Impressionistidelt võtab ta üle värvide heleduse ja hoogsa maalimisviisi
Neid ta lahendab ergsate ja säravate värvidega. Psüühilisi elamusi selgitab ta kõver joon, mis seob teda juugendiga. POSTIMPRESSIONISM Nendeks hakkasid nimetama ennast kunstnikud, kes olid alustanud oma tööd impressionistidena ja hiljem selles pettusid. Valisid uue loomingusuuna enda jaoks. See suund on väga erinev, Kõik kunstnikud on hästi erinevad, sellepärast ei saa postimpressionismi nimetada stiiliks või vooluks. Vincent van Gogh tegu on hollandlasega, kelle sooviks oli saada misjonäriks, aidata inimestel saavutada endaga lähedus. Oma elu elas ta erakuna, ei suutnud teiste inimestega suhelda. Töötas mõnda aega Belgias ja seal tekkis tal huvi kunsti vastu. Tema esimesed teosed on porised, tumedates toonides, maalib ta põhiliselt lihtsaid inimesi või esemeid. 1880 aastate lõpus läheb ta Pariisi ja õpib Camillo Pisarro juures impressionistlikku maali. Impressionistidelt võtab ta üle värvide heleduse ja hoogsa maalimisviisi
ja süütu meremees kraabib 3 korda besaanmasti. Laeva sees oli vilistamine keelatud - tuli olla ettevaatlik, et tuult külvates ei lõigataks tormi. Ka võis vilistamine esile kutsuda vastutuule. Kes tormi ajal vilistas, see saadeti karistuseks vahi lõpuni masti. Tuulest ei tohtinud laevas kõvasti rääkida, siis võis ta hoopis vaibuda. Laevajuhte, kel alati tuultega vedas, kahtlustati olevat liidus kuradiga (taolistel kaptenitel arvati puuduvat oma vari. Kohtumine merel “Lendava Hollandlasega“ tähistas alati õnnetust. Tormist merd, mis ähvardas laevahukuga, püüti aegade hämaruses lepitada mereohvriga - selleks valiti keegi laevas olijaist ja heideti merre. Nii juhtus ka Piiblist tuntud 'Joonaga. Erilised suhted on meremeestel olnud loomade ja müütiliste olenditega. Vanad kreeklased tegid oma laevaninadele delfiinipäid kujutava maalingu, uskudes nii delfiinide omadusi kanduvat üle laevadele. Viikingite laevade (drakkarite; 'viikingilaev) hirmu äratavad
annaabi.ee 
