koduarestis aga suitsetan siiamaani. Selge on see, et Eesti ühiskond ei ole valmis kanepi legaliseerimiseks. Dekriminaliseerimise või vähemalt üldsuse hoiaku muutmise suhtes on aga teised lood. Näitena võib siin tuua Hollandi, kus marihuaana on dekriminaliseeritud ja kuigi ka neil on narkomaanidega probleeme, on tõsi, et seal on saavutatud paremaid tulemusi võitluses uimastite ja nende tarvitamise tagajärgedega. Sealsed narkarid ei kipu kriminaalseks ja isegi kanepit suitsetavad hollandalsed vähem ja vastutustundlikumalt kui noored teistes riikides. Ehk olekski siis õigem muuta ühiskonna hoiakut ja panustada pigem noorte harimisele võimalikest tagajärgedest ja millistes piirides tarbides ei muutu olukord ohtlikuks. Alkoholi terviskahjustav mõju on laialt teada. Vaevalt leidub keegi, kes ei ole näind alkohoolikut, ei teaks mõnda roolijoodiku ohvrit või ei oleks kuulnud lugusid noortest, kes ennast surnuks on joonud
alamkihile suhteliselt kõrge elustandard. Euroopa arenenuim pangandussüsteem võimaldas alandada laenuintressi kahele–kolmele protsendile. Suur asustustihedus sundis hollandlasi poldreid rajama, et merelt maad juurde võtta. Aastatel 1590–1640 kuivendati üle kaheksakümne tuhande hektari maad. Vee pumpamiseks kasutatud tuuleveskitest kujunes üks Hollandi sümboleid. Ka kultuuritasemelt ületas Holland ülejäänud Euroopat. Juba 17. sajandi keskpaigas oskasid pea kõik hollandalsed lugeda ja kirjutada. Hollandi ühiskonda iseloomustas kõrge tolerantsus ja sõnavabadus. Hea maine omandasid Hollandi ülikoolid. Euroopa kõrgseltskonnas peeti väärtuseks saada haridus Hollandis – civilisé en Hollande. Maailmakuulsuse saavutas Hollandi maalikunst: Madalmaade kuldajastu langes kokku Rubensi ja Rembranti ajastuga. Rootsi lahkulöömine Kalmari unioonist: Gustav I Vasa ja Vasaloppet. Lõpetamaks rootslaste püüdlusi vabaneda Taani ülemvõimu alt nõudis Christian II 1520
annaabi.ee 
