tuvastamisel aga ennekõike nende häälikulisest küljest. Mentaalne leksikon sisaldab keelekasutaja kogu subjektiivse teadmise tema emakeele sõnade kohta. Selle teadmise võib jagada mooduliteks: • fonoloogiline moodul • artikulatoorne moodul • ortograafiamoodul • leksikaalgrammatiline moodul • leksikaalgrammatiline kodeerimismoodul • leksikaal-mõisteline süsteem • leksikaalpragmaatiline süsteem Holistilised ja modulaarsed käsitlused • Keeleteaduses on arutletud selle üle, kas meie keeleteadmine on modulaarselt organiseeritud. • Chomsky lähtus sellest, et inimese keelevõime on ühelt poolt autonoomne, terviklik (holistiline), teisalt aga modulaarne. • Sealjuures eristab Chomsky algusest peale kaht komponenti: kognitiivset süsteemi, mis salvestab infot, ja kõnesoorituse performatiivset süsteemi, mis on kognitiivsega ühenduses.
sarnasused (holistiline). NB! On täheldatud, et ida-aasialased kalduvad holistilise mõtlemise poole pigem siis, kui on konflikt analüütilise ja holistilise lahenduse vahel (sama loogika peaks töötama ka tagurpidi). Nt matemaatikaülesannete lahendamisel, kus ei ole konflikti holistilise/analüütilise lahenduse vahel on aasialased suurepärased (vt ka ptk 5). Millist teavet inimesed ülesande jaoks oluliseks peavad? - Holistilised mõtlejad näevad tegudel ka distaalseid ja teinekord ootamatuid tagajärgi. - Analüütilised mõtlejad peaksid muretsema rohkem tegude ja olukordade omavaheliste vahetute suhete üle. Tolerants vastuolude suhtes Aasialastel on vaade, et reaalsus on pidevas liikumises (flux). Tai chi, yin/yang kontseptid. Lao Tzu „To shrink smth you need to expand it first. etc“. Samal ajal Aristoteles „No statement could be both true and false ie „A“ could not equal „not A“.