mis mängivad suurt rolli ühe või teise teenusepakkuja valikul. 3 1 EESTIS TEGUTSEVAD KREDIIDIASUTUSED Krediidiasutuse peamiseks tegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine, oma arvel laenude andmine või mingi muu finantseerimine. Kui hoiuseid kaasatakse ainult avalikkuselt, on äriühingul õigus kasutada nime „pank“. Pankadel on oluline roll rahavoogude vahendamisel hoiustajatelt laenusaajatele viisil, mis soodustaks majanduskasvu, näiteks ettevõtete arengu toetamise kaudu. Eestis asutatud äriühingutest tohivad avalikkuselt hoiuseid kaasata ainult Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusloa saanud äriühingud ning asutuse loomiseks tuleb Finantsinspektsioonilt taotleda krediidiasutuse tegevusluba. Hetke turul tegutseb Eesti tegevusloa alusel 8 krediidiasutust ning 7 välisriikide krediidiasutuse filiaali.
Kuid pangad võivad seda hoiustajate lühiajalist üleliigset likviidsust kasutada, et anda lühiajalisi laene neile, kes on vältimatute probleemide ning rahavahendite juurdevoolu ja väljavoolu vahelise ebapiisava sünkroniseerimise tõttu likviidsuse ammendanud. Selle kategooria fondid ei nõua, et pangad hoiustajatele kasumist või dividendidest makseid teeksid. Tegelikult võtavad paljude maade kaasaegsed pangad jooksevkonto või tsekikonto hoiustajatelt peale tsekiraamatu maksumuse ka mõõdukaid teenustasusid. Seda tasu põhjendatakse sellega, et peale vältimatute kulude katmise võimaldab pank ka kõigil selle kategooria hoiustajatel mugavalt makseid teha. (Ahmad 1980:49) Jooksevkonto hoiuste selline kohtlemine lahendab põhilise probleemi, mis intressivaba pangandusega seoses inimestel esile kerkib. Selle hoiuse kategooria fondidest tehtud laenudelt ei võta pangad mingit tasu
annaabi.ee 
