Minu investeerimisportfell Algaja investor ei peaks alustama aktsiatest, sest need on liiga riskantsed, vaid eelistada tuleks investeerimisfonde. Uurisin erinevaid pakutavaid (sh enda nn kodupanga Swedbank omi) ja leidsin interneti vahendusel Raha Hoiu-Laenuühistu, mille tegevuspiirkonnaks on ainult Eesti Vabariigi territoorium ja mis on mõeldud Eesti kogukonnale ning mille tingimused tundusid mulle kõige arusaadavamad. Hoiustades näiteks 5000 eurot, perioodiga 3 aastat ning valides hoiustajaks füüsilise isiku, on brutointressimäär (intress koos tulumaksuga) 7,5%, netointressimäär (intress, millelt on tulumaks maha arvestatud) 6,0%. Võttes väljamakse perioodi lõpus on kogutud lõppsumma koos intressidega 5900 eurot (kogutud intressi seega 900 eurot). Hoiuse eelised: Intressi väljamaksmine endale sobilikul perioodil; Intressimäär kuni 9%; Hoiustel puuduvad tehingu- ja hooldustasud; Tähtajaline hoius on turvaline;
õigsuse kohta. (Tagatisfond) Fond määrab hüvitamisele kuuluvad hoiused ning iga hoiustaja hüvitise suuruse halduri esitatud andmete alusel Tagatisfondi seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (Tagatisfond) Ühishoiuse hüvitis määratakse hoiustajatele võrdsetes osades, kui arveldus- või laenulepingus pole ette nähtud teisiti. Ühishoius on hoius, mis kuulub ühiselt kahele või enamale isikule. Ühishoiuse hüvitamisel loetakse hoiustajaks ühishoiuse iga omanik. (Tagatisfond) 3.6. Hüvitise väljamaksmine Hüvitis makstakse välja sularahas või hoiustaja kirjaliku taotluse alusel sularahata arvelduse korras nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti krediidiasutuse kaudu. (Tagatisfond) Hüvitise sularahas väljamaksmise või ülekandmise eest tasub hoiustaja, kui Fondi ja väljamakseid teostava krediidiasutuse vahel pole kokku lepitud teisiti. Kui
Ohustatud vihmametsad. Troopiliste vihmametsade hävitamine on saanud peaaegu liikide väljasuremise sünonüümiks. Niisked troopilised metsad hõlmavad 7% Maa maismaa pindalast, kuid neis arvatakse elavat üle 50% planeedi liikidest. Vihma- ja udumetsad on regionaalsel tasandil oluliseks valgalade kaitsepuhvriks ja kliimareguleerijaks ning globaalsel tasandil fossiilsete kütuste põletamisel vabaneva liigse süsihappegaasi potentsiaalseks hoiustajaks; kohalikul tasandil on nad paljude põlisrahvaste kodupaigaks. Tänapäeval kaob aastas umbes 150 000 km2 vihmametsi. Eriti ohtlikuks teeb protsessi tõik, et vihmametsade võime taastoota oma kliimat, s.t. eelkõige tekitada vihma ja hoida niiskustingimusi, sõltub otseselt metsalaamade suurusest. Teatavast pindalast väiksemad metsad ei ole enam võimelised seniseid keskkonnatingimusi hoidma ning selle murdepunkti ületamisel järgneb vihmametsade ökosüsteemi kollaps.
annaabi.ee 
