· Eesti pankade tegevus on suhteliselt klassikaline (laenude andmine) enamus vahenditest on suunatud laenuturule, pankade laenuportfell moodustab ligi 60% pankade varadest. Laenuportfelli muutustest on olulisemad: laenuportfelli kasvu seos klientide hoiuste kasvuga, laenuportfelli jagunemine erinevate majandus- ja kliendisektorite vahel. Panga kohustused Oluline on jälgida, milline on: klientide hoiuste osakaal, nende jagunemine kliendigruppide ja hoiuseliikide vahel, panga koguvõlgnevuste suurus ja struktuur. Hoiuste puhul on vaja: vaadelda nende käitumist erinevate perioodide jooksul, kus väiksemate pankade puhul võib hoiuste maht lühikese perioodi jooksul märgatavalt muutuda, kas tegemist on residentide või mitteresidentide hoiustega. Pikaajalised kohustused. · Teistest krediidiasutustest saadud vahendid, sh pikaajaliste ressursside näol saadud krediidiliinid, emiteeritud võlakirjad ning
[4] 20. mail 1992 võttis Ülemnõukogu vastu kolm Eesti Panga poolt ette valmistatud kõige olulisemat seadust: rahaseaduse, seaduse Eesti krooni tagamise kohta ja välisvaluutaseaduse. 17. juunil 1992 andis Rahareformi Komitee välja dekreedi rahareformi läbiviimiseks 20. juunil 1992. Järgnesid mitmed muud pangandussektori tegevust reguleerivad dekreedid, millest olulisemad olid dekreedid hoiuste ümbervahetamise, Hoiupanga hoiuseliikide ning NSV Liidu väärtpaberite kohta. 18. juunil 1992 lisandus Eesti Panga nõukogu kümmekond rahareformi alast normdokumenti ja otsust. [4] 20. juunil 1992 toimus rahareform. Eesti kroon tunnistati ainsaks seaduslikult käibivaks rahaks ning Eesti Pank ainsaks rahasuhete korraldajaks Eestis. Eesti krooni ametlikuks kursiks Saksa marga suhtes määrati 1 DEM = 8 EEK. Igale füüsilisest isikust residendile vahetati kolme päeva jooksul kroonideks kuni 1500 rubla vahetuskursiga 1 kroon = 10
laenurahast liisingfirmade finantseerimiseks. Kõrge valuutalaenude osakaal laenuportfellist tuleneb sellest, et pangad seovad oma laenud valuutariski katmiseks valuutaga, peamiselt euroga. Panga kohustused 38 Eelkige klientide arveldusarvetel n nöudmiseni hoiused, aga ka tähtajalised hoiused ja deposiidid. Oluline on jälgida, milline on: klientide hoiuste osakaal, jagunemine kliendigruppide ja hoiuseliikide vahel, panga koguvõlgnevuste suurus ja struktuur. Hoiuste puhul on vaja vaadelda nende käitumist erinevate perioodide jooksul- väiksemate pankade puhul võib hoiuste maht lühikese perioodi jooksul märgatavalt muutuda, kas tegemist on residentide või mitteresidentide hoiustega. Pikaajalised kohustused ·Teistest krediidiasutustest saadud vahendid sh. pikaajaliste ressursside näol saadud krediidiliinid, emiteeritud võlakirjad ning allutatud kohustused (laenud).
annaabi.ee 
