lahkusid ning Eestis kinnistus ligi pooleks sajandiks uuesti nõukogude kord ning kogu 11 NSV Liidu territooriumil tulid taas käibele rublad (Ibid). Sõjast tingitud inflatsioonist jagusaamiseks viidi 1947. aastal läbi rahareform. Raha vahetamine viidi läbi ühe päevaga kursiga 1:10. Seega hakkas uus rubla maksma niisama palju kui 10 sõjaeelset rubla. Hoiukassades vahetati 3000 rubla ümber kursiga 1:1, 3000-10000 rubla kursiga 2:3 ja üle 10000 kursiga 1:2 (V.Malken,1997, :lk.15). Reformijärgsed rahatähed kandsid aastaarvu 1947 ja nimiväärtus oli neile märgitud kõigi liiduvabariikide keeltes. 1961. aastal toimunud rahareformi käigus muudeti nii paberraha kui ka müntide välimust. Vanade rahamärkide ümbervahetamine viidi läbi esimese kolme kuu jooksul. Hinnad jäid samaks aga vahepeal odavamaks muutunud rublad vahetati uute 10 korda
mööblit, karusnahku, juveele jne. Ostupaanika kasvas koguni hulluseks. Julgeolek on eraldi rõhutanud ka seda, et Moskvas Petrovski passaažis osteti ära kõik Usbeki tübeteikad, mida seni keegi varem polnud ostnud. Kaasnesid paanikaga kõikvõimalikud kuulujutud jne. Ühiskond oli päris keerulises tõmbluses kuni 14.dets 1947, kui ametlikult reform teostus. Vahetuskurss oli 10/1, sooduskursiga 1/1 vahetati hoiukassades olev raha kuni 3000 rubla. Tollal enamik inimesi hoidis raha sukasääres. 1947 rahareformi tagajärjel elanikkonna usaldus hoiukassade suhtes oluliselt kasvas. Ühtaegu reformi teostamisega kaotati ka kaardisüsteem. See oli formaalselt väga oluline, sest ka paljudes Lääne-Eur riikides ka kaardisüsteem tol ajal veel kehtis. Kokku võttes kaardisüsteemi kaotamine ei toonud elanikkonnale mingit elatustaseme tõusu.
annaabi.ee 
