mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega; Loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Seaduse § 2 lõikes 2 on sätestatud üldine printsiip, et looduse ka itsel lähtutakse taakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaa ludes iga kord alternatiivsete, looduska itse seisukoha lt tõhusamate lahenduste rakendamise võima lusi. Seaduse olulisemaks mõisteks on ka itstavad loodusobjektid, milleks on: Kaitsealad; Hoiua lad; Kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; Püsielupaigad; Kaitstavad looduse üksikobjektid; Rand ja kallas; Kohaliku omavalitsuse tasandil ka itstavad loodusobjektid Loodusobjekti ka itse alla võtmise eeldus on se lle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, aja loolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Loodusobjekti ka itse alla võtmise menetlus on avatud menetlus, mille algatab reeglina Keskkonnaministeerium
Seaduse rakendusasutusteks on Keskkonnaministeerium, keskkonnaamet ja keskkonna inspektsioon. Allpool on välja toodud paragrahvid, mille alusel reguleeritakse kaitset ja tegevust puisniitudel. §17 Kaitstaval loodusobjektil vajalik tegevus (1) Kaitstava loodusobjekti poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karja tamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine, mille ulatus määratakse hoiua ladel ka itsekorralduskavaga, teistel kaitstavatel loodusobjektidel ka itse -eeskirjaga. (2) Poollooduslike koosluste esinemisaladeks nimetatakse pikaajalise inimtegevuse mõjul kujunenud loodusliku elustiku kooslustega alasid, kus on niidetud heina või karjatatud loomi, nagu puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo- , ranna -, lammi - ja aruniidud ning puiskarjamaad. (3) Kaitsealal võib kaitse -eeskirjaga määrata loodusliku metsa- ja sookoosluse taastamiseks
annaabi.ee 
