Kes tormab appi vee-elanikele, kes on mures kraanivee puhtuse pärast. Esmane reaktsioon on tihti: mis meist saab? Samas, vett on võimalik poodidest osta, kasvõi 5 liitrit korraga. Aga kõik ülejäänud,kelle elu on suuremas ohus? Mis saab vee-elanikest? Rajame ujulad või viime eranditult kõik Mati Kaalu hoole alla, kuna oleme ise elamiskeskkonna osavalt ära solkinud? Kaitsmaks meie veestikku, on välja töötatud erinevaid määruseid ja seadustikke. Üks nendest on naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded, kus on ära toodud üksikasjalikult, milline peaks olema üks hoidmisehitus, kus ta võib paikneda ning millised on ohutusnõuded, mida peab täitma. Veeseadusest leiame leotelu potensiaalsetest reostusallikatest, millest üks -naftasaaduste hoidmisehitised. Saasteainete heitmine laevalt merre ja veekogu jääkatet reostada ja risustada naftasaadustega- on rangelt keelatud. Kuid kas sellest piisab, et päästa veekeskkonna ökosüsteem? Tugeva ühiskondliku surve tõttu
VEESEADUS Õigusaktid Seadused • Veeseadus Vabariigi Valitsuse määrused • Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse eeskiri • Otsingu- ja päästetööde, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel • Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded • Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded • Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine • Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid • Heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise kord Õigusaktid Keskkonnaministri määrused Keskkonnaministri määrus ja selle lisad "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases
annaabi.ee 
