menstruatsiooniverel tupest välja voolata. Neitsinahk rebeneb esimese suguühte ajal (seda nimetatakse defloratsiooniks), aga võib ka varem rebeneda (nt sportides, pettingu käigus, tampoone kasutades). Meeste sisesuguelundid · Kaks munandit munandites toimub mehe seemnerakkude ehk spermide valmimine, kust valminud spermid viiakse munandimanustesse säilitamiseks. Samuti toodetakse siin testosterooni meeshormooni · Munandimanused on spermatosoidide hoidlaks · Seemnejuhad on seemnevedeliku ja seemnerakkude juhteteedeks · Prostata, seemnepõieke toodetakse seemnevedelikku, mis on toitekeskkonnaks spermidele Meeste välissuguelundid · Kube meestel on kubemekarvkate rombikujuline, mitte kolmnurgakujuline, nagu naistel · Peenis peenis on nii eritamiseks kui ka sigimiseks. Suguühte ajal viiakse peenis tuppe ja toimub seemnepurse, tänu millele saab viljastumine aset leida
Nad toestavad taime. b)kaitse ülesanne - kest on vastupidav nii kliima teguritele, kui ka kaitsvale korgikihile. Selles kihis ei ole poore. Kestad on üksteise peal väga tihedalt kuid tüve sisemuses on lõved, mis võimaldavad gaasivahetuse. (teiseks) teistest rakkudest on tsentraalvakuool. Need on ühekihilise membraaniga. Väiksemad või suuremad põiekesed tekivad võrgustiku membraanidest ja Golgi kompleksist. TÄHTSUS: a)on vee hoidlaks b)kindlustavad raku siserõhu c)võivad sisalda ainevahetuse jääkaineid, samas aga mürkaineid. Viljade vakoorid sisaldavad suhkruid ja orgaanilisi happeid. (neid on mõnus süüa ning on vitamiinirohked). (kolmandaks) teistest rakkudest on plastiidide olemasolu. Neid on kolme tüüpi: a)kloroplastiidid sisaldavad klorofülli, mis on pigment b)kromoplastiidid sisaldavad samuti pigmenti, kuid need pole rakulised
7.3.1 Vähikatk Ohtlikem infektsiooniline vähihaigus, levib väga kiiresti, nakatab peaaegu kõik vähid ja surmab nad u 8 päevaga, hävitades lühikese ajaga praktiliselt kogu veekogu vähistiku (järele jäävad vaid üksikud). Seda põhjustab Ameerikast sisse toodud vetikseen (Aphanomyces astaci), kelle levikule on tublisti kaasa aidanud lähinaabrusesse sisse talutud signaalvähk, kes on vähikatku suhtes jõevähist vastupidavam ning kujunenud seetõttu haiguse kandjaks ja looduslikuks hoidlaks. Jõgedes levib taud ka vastuvoolu. Vähikatk ilmnes esmakordselt 1870ndail aastatel Prantsusmaa ja Belgia veekogudes ja on nüüdseks levinud üle kogu liigi levila. Eesti veekogudesse jõudis nähtavasti vähikatk 1896. aastal. Ainulaadsena Euroopas on Saaremaa vähikatkust puutumatuna püsinud[1, 2]. 7.3.2 Valgesaba- ehk portselantõbi Portselanhaiguse tekitaja (Thelohania contejeani) on üherakuline amööbjas eosloom, kes parasiteerib vähi lihaskoes
annaabi.ee 
