soodustavad seedimist. Sibulat on lihtsam koorida, kui seda teha jooksva vee all või kui need kasta hetkeks külma vette. Sibul sobib supi-, paja-, vormi- ja wok-roogadesse. Kasutatakse nii toidu- kui ka maitseainena. Toiduainena sobib sibul hästi kala-, liha- ja aedviljaroogadesse. Hautatud sibularõngad on maitsev lisand nii liha- kui ka maksakotlettidele. Sibulat võib süüa keedetult, ahjus küpsetatult, grillitult või pannil hautatult. Sobib hoidistesse, marinaadidesse, salatitesse, pirukatesse ja ahjuvormidesse. Rahvameditsiinis kasutatakse söögisibulat väga mitmesuguste haiguste, nagu hingamisteede katarride, ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve jpt terviserikete ning vaevuste profülaktikas ja ravimisel. Murulauk Murulauk on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast. Murulauk kasvab looduslikult kogu Euroopas, Väike-Aasias, Kaukaasias, Kesk-Aasias, Lääne- ja
Kuprad kogutakse enne lõplikku valmimist, kuivatatakse, pleegitatakse. Vürtsina on tähtsad seemned, need sisaldavad 3-8% eeterlikku õli. Kardemon on magus-sooja maitse ja lõhnaga, meenutab veidi sidrunit ja eukalüpti. Kasutatakse laialdaselt nii skandinaavia kui ka india köögis, nii magusates kui ka soolastes roogades. India köögis lisatakse kardemoni karridele, garam masala segusse,kulfi ning erinevate piimapudingite sisse. Skandinaavia köögis lisatakse kardemoni nii hoidistesse, heeringaroogadele kui ka kookidesse ja alkoholijookidesse. Araabiamaades serveeritakse külalislahkuse märgiks kardemoniga maitsestatud gahwa-kohvi. Enamus maailma kardemonist kasvatatakse Indias, kes pool toodangust kodumaal ära tarbib. Kardemoni korjatakse käsitsi ning seega on tegemist üsna kalli vürtsiga. Enamus kardemonist on nn ‘roheline kardemon’ – retseptides nõutud ‘kardemon’ tähistab just seda. ‘Must kardemon’ on vähem levinud ning maitselt robustsem