millegi laadseid tooraineid. Kuna kauplustes oli suht kesine toidukaupade valik, oli ka inimeste suhtumine toitu, võrreldes praegusega oluliselt säästvam. Olenemata sellest, et nõukogude ajal ei olnud väljaspool hooaega võimalik kausse ja vaagnaid kaunistada värskete puu- ja köögiviljadega, olid lauale kantud roogade kausid ja vaagnad kenasti kaunistatud ja isuäratavad. Kaunistamiseks kasutati rohelist hernest, hakitud muna, hakitud rohelist sibulat, hoidistatud köögi- ja puuvilju. Toitude maitsed olid naturaalsed, lisamitseid andsid sibul ja küüslauk, lisaks maitsestati veel ainult soola ja pipraga. Nõukogude aja pidulaua toitude maitsed olid alati head ja ehedad. Seda on näha ka sellest, et tänapäeva pidulaudadelgi on olemas samad salatid, verivorst, sült ja muidugi ka seapraad hapukapsa ja kartulitega, milleti ei ole pidu õige pidu.
talvise vitamiinvaeguse vältimiseks. Tänapäeval on aastaringselt poodides saadaval kõikvõimalikke värskeid ja külmutatud puu- ja juurvilju, samuti erinevaid moose, mahlu ning sügavkülmutatud marju. Tekib küsimus, miks peaks ise kodus hoidiseid valmistama või marju sügavkülma panema. Argumente ise hoidiste tegemise poolt on mitmeid - esiteks saab ise tehes omada ülevaadet tooraine kvaliteedist, samuti olla kindel, et tooraine on hoidistatud just õigel viisil, säilitamaks enim vitamiine ja mineraale. Säilitamisviisidest on vitamiinide ja mineraalide säilimise seisukohalt parimad sügavkülmutamine ja kuivatamine, marjadest ja puuviljadest saab valmistada ka moose, kompotte ning mahlu. Kõikide viljade säilitamisel tuleb mõelda, milline on parim viis neid üle talve hoida - nt pehmed marjad on mõttekas sügavkülmutada, jõhvikad panna veega purki, porgandid aga hoida mullast pesemata jahedas ruumis salves.
annaabi.ee 
