ümber mähisele 2, liigub rootor 30° ehk ühe sammu võrra. Pidev liikumine saavutatakse mähiste 1 ja 2 järjestikuste ümberlülitustega. Bipolaarne mootor Bipolaarsete mootorite ehitus sarnaneb unipolaarsete mootorite omaga, erinevus seisneb keskväljavõtete puudumises. Seega on mootor lihtsama konstruktsiooniga, kuid lõppastme topoloogia vahelduva polaar- suse tõttu keerukam. Jättes mähised ümber lülitamata, säilitab pingestatud aktiiv- või hübriidrootoriga samm-mootor hoidemomendi, mis väldib rootori iseeneslikku liikumahakkamist väliste jõudude toimel. Samm-mootor on numbriliselt juhitav, mistõttu sobib see ideaalselt kokku diskreetsete juhtimis- süsteemidega, näiteks mikroprotsessoriga. Igale impulsile vastab teatud pöördenurk , n impulsile aga pöördenurk = n·. ULN2003 on kõrgpingeline ja kõrge vooluga darlingtontransistor, mis koosneb seitsmest emitteriga dar- lingtoni paarist
mähisele 2, liigub rootor 30° ehk ühe sammu võrra. Pidev liikumine saavutatakse mähiste 1 ja 2 järjestikuste ümberlülitustega. 4.2. Bipolaarne mootor Bipolaarsete mootorite ehitus sarnaneb unipolaarsete mootorite omaga, erinevus seisneb keskväljavõtete puudumises. Seega on mootor lihtsama konstruktsiooniga, kuid lõppastme topoloogia vahelduva polaarsuse tõttu keerukam. Jättes mähised ümber lülitamata, säilitab pingestatud aktiiv- või hübriidrootoriga samm-mootor hoidemomendi, mis väldib rootori iseeneslikku liikumahakkamist väliste jõudude toimel. 4.3. Lainetalitus Lihtsaim samm-mootori juhtimisviis on ühefaasiline talitlus, mille puhul pingestatakse ainult ühte mähist korraga. Meetodi puuduseks on saavutatava momendi väiksus, rootori võimalikud asendid on nt kahefaasilise kahe hambaga mootori korral 0°, 90°, 180° ja 270°. 4.4.Samm-mootori koormamine Samm-mootori poolt arendatav moment sõltub lülitussagedusest ja järelikult ka mootori
Dünaamiline pidurduse puhul ei tagastata elektrienergiat toitevõrku, vaid antakse kogu mootori pöörlemisel tekkiv energia ära pidurdustakistisse, kus see muundatakse ära soojuseks. Alalisvoolupidurdus on kõige lihtsam pidurdusviis. Alalisvoolupidurduse korral lahutatakse mootor toitevõrgust ning mähistesse juhitakse alalisvool. Alalisvoolu läbilaskmisel läbi mootori mähiste tekitatakse staatoris paigalseisev magnetväli, mis tekitab rootoris pidurdus- ja hoidemomendi. Sel ajal energiat võrku tagasi ei anta. Alalisvooluga pidurdamisel ei ole võimalik määrata mootori pidurdusaega, kuna pinge sagedus on võrdne nulliga (alalisvoolu puhul f = 0 Hz), mis tähendab, et puudub mootori kiiruse juhtimine. Rootorile mõjub sujuv pidurdusmoment ning seetõttu kasutatakse rootori pidurdamiseks ja seisval rootoril pidurdusmomendi hoidmiseks alalisvoolupidurdust lühikeste ajavahemike vältel. Sagedane
mootori pöörlemisel tekkiv energia ära pidurdustakistisse, kus see muundatakse ära soojuseks. Alalisvoolupidurdus on kõige lihtsam pidurdusviis. Alalisvoolupidurduse korral lahutatakse mootor toitevõrgust ning mähistesse juhitakse alalisvool. Alalisvoolu läbilaskmisel läbi 47 mootori mähiste tekitatakse staatoris paigalseisev magnetväli, mis tekitab rootoris pidurdus- ja hoidemomendi. Sel ajal energiat võrku tagasi ei anta. Alalisvooluga pidurdamisel ei ole võimalik määrata mootori pidurdusaega, kuna pinge sagedus on võrdne nulliga (alalisvoolu puhul f = 0 Hz), mis tähendab, et puudub mootori kiiruse juhtimine. Rootorile mõjub sujuv pidurdusmoment ning seetõttu kasutatakse rootori pidurdamiseks ja seisval rootoril pidurdusmomeni hoidmiseks alalisvoolupidurdust lühikeste ajavahemike vältel. Sagedane
annaabi.ee 
