alakoormuse korral (nõrk lihasjõud), lihaste vale koormuse korral, traumajärgselt ja toetusaparaadi nõrkuse korral. Valulikkuse ja psüühiliste vaevuste ennetamiseks tuleb hoida selg sirge, tõmmata kõht ja rinnakorv sissepoole ning hoida turi ja pea sirgelt. Lihased võivad lüheneda, kui kehalisel koormusel ja ka väsimusseisundis lihastoonus oluliselt suureneb ning peale kontraktsiooni ei taastu lihastoonus otsekohe. Lühenenud lihas võib rühihäiret tekitada. Hoidefunktsiooniga lihased tõmbuvad aeglasemalt kokku ja reageerivad ülekoormusele lihastoonuse tõusu ja lihaste lühenemisega. Võib tekkida nõgusselgsus, põlvekedra kõrgseis ehk “hüppaja põlv” või hüppeliigese liikuvushäire – ahhillodüünia. Dünaamiliste liigutustega seotud ja seetõttu enam kiirete lihaskiududega faasilised lihased reageerivad nõrgenemisega (näiteks kõhulihaste nõrkus). Mitmed kehalised harjutused tekitavad ülemäärase pinge lülisambale, kahjustades lülisid ja
võibki teatud lihastes esile kutsuda lihaste düsbalansi, mis omakorda mõjutab liikumisel lihaste koordinatsiooni. Lihastel on meie liikumisaparaadis erinevaid funktsioone, enamiku lihaste ülesanne on tekitada liikumine, teiste lihaste ülesanne on tagada liigese stabiilne asend liigutuse toimumiseks. Sellest lähtuvalt jaotatakse lihased liigutajateks ehk faasilisteks ja stabiliseerivateks ehk toonilisteks. Toonilised ehk stabiliseerivad lihased on peamiselt hoidefunktsiooniga, nad tõmbuvad kokku aeglasemalt, reageerivad ülekoormusele enamasti: · lihastoonuse tõusuga · lihaste lühenemisega. Puusapainutajad nõgusselgsus Säärelihas hüppeliigese liikuvushäire Tooniliste lihaste venitusharjutuste pidevale läbiviimisele tuleb alati tähelepanu pöörata. Faasilised ehk liigutajalihased on vähesel määral stabiliseeriva iseloomuga, kuid enamasti seotud dünaamiliste liigutustega ja seetõttu rohkem kiirete lihaskiududega,