Eurotsooni liikmed mõistavad, et nad sõltuvad üksteisest ja ei saa seega lubada ühegi riigi väljumist EL-ist, mistõttu on enesekontroll väiksem ning enda tehtud vigu üritatakse teistele lootes siluda. Samuti ilmnes kriisi ajal valitsuste lühinägelikkus.ja reageeriti nagu oleks see tulnud suure üllatusena. Eelkõige ilmnes see Ida-Euroopa puhul. Kriisi märgid nagu kõrged intressi- ja valuutariskid, raskus Ida-Aasiaga konkureerimisel olid ühed põhilistemaks hoiatusteks, et majanduskasv võib aeglustuda või peatuda.9 Siinkohal joonistub jällegi välja uute liikmesriikide võimetus laiemat konteksti aduda – loodeti võib-olla pigem tsentraalsele juhtimisele ning oldi rahul, et enda majandusruum integreeriti terve Euroopa omaga ning edasi liiguti vabaakäigul. Globaliseerumine ei ole üheselt mõistetav protsess – selle saab lahti harutada erinevateks tasanditeks. 1990. aastatel pärast kommunismibloki kokkuvarisemist ning Aasia
Eurotsooni liikmed mõistavad, et nad sõltuvad üksteisest ja ei saa seega lubada ühegi riigi väljumist EL-ist, mistõttu on enesekontroll väiksem ning enda tehtud vigu üritatakse teistele lootes siluda. Samuti ilmnes kriisi ajal valitsuste lühinägelikkus.ja reageeriti nagu oleks see tulnud suure üllatusena. Eelkõige ilmnes see Ida-Euroopa puhul. Kriisi märgid nagu kõrged intressi- ja valuutariskid, raskus Ida-Aasiaga konkureerimisel olid ühed põhilistemaks hoiatusteks, et majanduskasv võib aeglustuda või peatuda. 8 Siinkohal joonistub 6 Euroopa Liidu infokeskus. Finantskriis ähvardab eurotsooni lõhestada. [http://elik.1kdigital.com/finantskriis- ahvardab-eurotsooni-lohestada/] Viimati sisenetud 10.05.2013. 7 Allan Teder. Käesoleva majanduskriisi tagamaad ja tagajärjed. Loengumaterjalid. EU võlakriis. 2013. 8 Velda Buldas. Käesoleva majanduskriisi põhjused ja tagajärjed. Loengumaterjalid. Majanduskriis Kesk- ja Ida-
annaabi.ee 
