Tuleohtlikes metsades, kus inimestel on harjumus käia, võiks mõelda sädemetepüüdjaga lõkkekoha rajamisele. Kindlasti on igal metsaomanikul võimalus paigutada oma metsa info- ja hoiatussilte. Metsaomaniku kontaktiinfo siltidel võimaldab metsa külastajail küsida luba metsas viibimiseks ja infot tuletegemise kohta. Kontaktiinfo olemasolul saavad ka päästjad või tulekolde avastanud isikud teavitada metsaomanikku tema metsas toimuvast. Info- ja hoiatussiltide paigaldamiseks on ette nähtud ka toetusi, mille kohta saab täpsemat informatsiooni SA Erametsakeskusest. Metsamaaparandus Metsamaaparanduse eesmärgiks on muuta liigniiske ala metsakasvatusele kõlbulikuks. Liigniiskus mullas tekitab hapnikupuuduse, mille tõttu puude juurte tegevus aeglustub ja puud võivad hukkuda. Metsakuivendusega liigset pinnavett ära juhtides saab vähendada üleujutusi. Tegevuseks võib olla: juba olemas oleva, kuid kinni kasvanud kraavi rekonstrueerimine, selle
originaalpakendites (mitte valada näiteks limonaadipudelisse) ja võimalikult kättesaamatus kohas lastele. Eriti hea oleks, kui nende vahendite jaoks oleks eraldi kapp kuskil kõrgel, kuhu laps ligi ei pääse. Lisaks eeltoodud soovitustele, peaks arst alati rõhutama haigele, et kodukeemiat tuleb kasutada just sellisel määral ja moel, nagu on kirjeldatud toote pakendil. Samuti tuleb selgitada kõikvõimalike hoiatussiltide tõsiselt võtmise tähtsust terviseohutuse seisukohalt. Kokkuvõtteks Kodukeemiat kasutab iga inimene pikaajaliselt, regulaarselt, igapäevaselt. Pesu- ja puhastusvahendites, värvides, lahustites ja muudes majapidamises leiduvates ainetes sisaldub aga palju inimorganismile kahjulikke aineid. Kodukeemiaga seotud terviseriskidele on eksponeeritud kõik inimesed rohkemal või vähemal määral. Riskirühmad on lapsed, kellega juhtub alatasa
tagavate õigusaktide järele. Koos Euroopa Ühenduse asutamisega ilmnes vajadus käsitleda töötajate tervishoidu ja tööohutust senisest ulatuslikumalt ja mitmekülgsemalt. Euroopa Liidus on töötervishoiu ja tööohutuse alal kaks selgelt eristatavat seadusloome etappi. Esimene siduvate õigusaktide sari põhines Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 100 ning algas nõukogu direktiiviga nr. 77/576/EEC hoiatussiltide kohta töökohtadel (tühistatud direktiiviga nr. 92/58/EEC), millele järgnesid esimene raamdirektiiv nr. 80/1107/EEC töötajate kaitse kohta ohtude eest, mis tulenevad nende kokkupuutest töökohal keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega ning neli selle alla kuuluvat üksikdirektiivi. Pärast ühtse Euroopa Akti vastuvõtmist on teine Euroopa Liidu töötervishoiu - ja tööohutusalaste õigusaktide sari saanud oma praeguse struktuuri uuel õiguslikul alusel,
annaabi.ee 
