endale sisendama, et sa pead end pöörama. 8. Hakka vastu! On teatud liik õudusunenägusid, kus sa pead ja saad ise unenäo sisu muuta. Tavaliselt on nende põhjustajaks kunagised halvad üleelamised, mida reaalsuses enam muuta ei saa, kuid mida unenäos aktsepteerima ei pea. Olgu selleks kas või mõni konkreetne isik -- hakka vastu, suru ta nurka. 9. Kontrolli tervist! Lase oma tervist kontrollida. Võib juhtuda, et halvad unenäod on tegelikult hoiatussignaaliks, et sinu kehas on midagi korrast ära. 10. Otsi abi! Kui ükski nõu ei aita, otsi abi uneterapeudilt, arstilt, mõnelt saatusekaaslaselt. Ükskõik, millise tee sa valid, pea meeles: tegu on ikkagi sinu enda tervisega ning selle nimel tasub pingutada. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et une arvelt ei tohiks mitte kui midagi teha, sest nagu vahendas minut.ee Suomen Kuvalehti artiklit "ööpäevane ärkvelolek võrdub promillise joobega
(Ibid) Madal SLS on treenituse üks tunnuseid (Jalak, Lusmägi 2010). 1.3.3. Pulsi mõõtmine väsimuse hindamiseks Ületreenitusseisundi, haiguseelse ja haigusseisundi ning üldise väsimusfooni objektiivseks näitajaks on hommikune SLS mõõtmine ehk ortostaatiline test. Esimene variant: pulss mõõdetakse hommikul peale ärkamist kõigepealt lamades ning siis püsti olles. Lahutades püsti oleku pulsist lamades pulsi saab pulsside vahe. Hoiatussignaaliks on tavapärasest märgatavalt suurem vahe (või mõnikord ka väiksem). Samuti tasub jälgida mitte ainult vahet, vaid ka SLS väärtusi. Ohtlik on SLS tõus üle 10 löögi võrreldes tavapäraste näitajatega (Nurmekivi 2006). Teine variant on võrrelda hommikust rahuoleku pulssi õhtusega, nende pulsside vahe annab infot, kui koormav oli päev organismile. Kuna pulsi mõõtmisel mängib suurt rolli
annaabi.ee 
