koguaeg olnud; ära midagi muuda, nii on kõige kindlam. Siis selliselt ehitatud lause loob kindla aluse sihtgrupis. Viimaks veel lõpulause: "see on surmav." Seda lauset ma käsitleks tervikuna, kuna on omaette tähendusrikas. Selles pole toodud välja rõhutatud sõnu, pole kasutatud ka lauset rõhutavat hüüumärki. Kas see on juhus, et hüüumärgi asemel on punkt? Ei, kuna punkt lõpus asendamas hüüumärki muudab oluliselt lause, ja terve konteksti tähendust. Sellest hoiatavast lausest on saanud miski, mida võiks pidada millekski tõeliseks ja ihaldusväärseks, kindlasti mitte ohtlikuks! Samut võiks tekkida küsimus; kas antud tervik on ellukutsutud eesmärgil avaldada (oma) poliitilisi vaateid, kuid mitte neid propageerida. Arvestades terviku dünaamikat, siis pole aga selliseks järelduseks alust, kuna terviku laad on impersonaalne ja staatiline. Ka pole terviku düstoopilise kasutuse põhjendust poliitiliste repressioonide tõttu, kuna antud
leevendamiseks. Seoses suure majanduskriisiga kaasnes äärmusparteide populaarsus ühiskonnas. Analoogselt diktatuuririikidega nõudsid need parteid nn tugeva käe poliitikat. 1934. aasta jaanuaris toinusid Prantsusmaa paremäärmuslaste demonstratsioonid Pariisis võimu haaramise eesmärgil, kuid edu ei saavutatud. Põhjuseks oli tugeva liidri ja ühtse organisatsiooni puudumine ning revansismiideede puudumine. Võeti õppust ka Saksamaa hoiatavast kogemusest selle kohta, mida paremäärmuslased võimul olles korda saata võivad. Kuna 1920-ndatel aastatel omas Prantsusmaa suurimat ja tugevamat sõjaväge, üritas ta Euroopas domineerida. Kui püüti Saksamaale ,,kohta kätte näidata" ning reparatsioonivarasid kätte saada, ikuoeerisid prantslased 1923. aastal koos Belgia vägedega Ruhri piirkonna, kuid Inglismaa ja USA vastuseisu tõttu olid sunnitud oma väed välja viima.
annaabi.ee 
