toimunud olulisematest ajaloolistest tähtsündmustest, autoritest ja kultuuriilmingutest, samuti popkultuuri mõistmiseks vajalikest sotsiaalsetest ja poliitilistest pidepunktidest, olles sel kombel omamoodi lühikonspekt demokraatliku ühiskonna ajaloost. Raamat keskendub popkultuuri kui tänapäeval peaaegu kõikehõlmava nähtuse ühele olulisemale mõttekitsendusele, milleks autori veendumuse kohaselt on hoiakulisus ehk hoiak (attitude). Sellest lähtuvalt peab ta võimalikuks kontsentreeruda popile mitte niivõrd kui massikultuurile, vaid vähemal või enamal määral marginaalsetele, popkultuuri raamistikus elitaarsetele ning popi ja kultuuri kui terviku suhtes teedrajavatele nähtustele. Raoul Kurvitz peab vajalikuks süstematiseerida paljusid fakte ja ilminguid, mille kohta leiab küll piisavalt materjali internetist ning popi
hellitused). Slängisõnavara iselooomustavad mõningad ühised jooned: - slängis on tegemist sõnavara vormilise või/ja semantilise markeeritusega, st mitteneutraalsusega; - slängi iselomustab variatiivsus, st sama lekseemi või tähenduse kohta paljude häälikuliste või sünonüümsete variantide olemasolu. Ühel slängismil palju variante; - osa slängi (eelkõige sotsiaalne ja varjav) on kujundlik (metafoor, eufemism või düsfemism), talle on omane tugev hoiakulisus, hinnangulisus, eriti huumoor või, iroonia. Slängis on olulised need valdkonnad (asjad, kohad, teemad, tegevused jms) mis on vastava kasutajarühma elus olulised, st slängi pole mitte igasugustest leksikaalsetest väljadest. Nii on noorteslängis oluline anda erinevaid nimetusi väljadele tüdruk, poiss, rumal inimene, eri stiili noored, alkohol, joomine, toit, raha, seks, suguelundid, kool/õppeained jm (vt Loog 1991)