tunnetuslikku vastust reklaamiteatele, kusjuures põhiliselt peab see toetuma reklaamitava objekti suhtes isiku poolt leitud toetavatele argumentidele ja vastuargumentidele ning suhtumisele teate allikasse. Lisaks hoiakule reklaamitava objekti suhtes peab kindlasti arvestama ka hoiakut reklaamteate kui sellise suhtes, tema teostuslikku külge. Markide suhtes kujunevaid hoiakuid määravad nii kognitiivsed kui ka tundeelamuslikud protsessid. Mõnikord tuuakse nendele kahele hoiakukomponendile lisaks veel tahtelis motivatsiooniline komponent. Reklaamijate kolm võimalikku strateegiat: 1. mõjuda eelkõige kognitiivsele hoiakukomponendile ning selle kaudu mõjutada ka teisi komponente soodsas suunas 2. mõjuda eelkõige afektiivselt/ hedooniliselt komponendile ning selle kaudu toimida soodsalt muudelegi komponentidele 3. mõjuda eelkõige käitumuslikule komponendile ja selle kaudu teistele.
sihtgrupi hoiak, nt religiooni suhtes. • Hoiak reklaamitava firma suhtes. Kujuneb suhteliselt keeruline hoiakustruktuur, mida on raske mõõta kuid võimaluste piires vajalik arvestada. Hedoonilisele/emotsionaalsele komponendile baseeruvad hoiakud margi/brändi suhtes (ja/või reklaami suhtes) osutuvad mõjusaks tarbijakäitumise regulaatoriks nõrga osalusmääraga olukorras. Utilitaarsele/praktilisele (kognitiivsele ja/või käitumuslikule) hoiakukomponendile baseeruvad margi- või reklaamihoiakud töötavad paremini kõrge osalusmääraga olukorras. Osalusmäär – ulatus ja põhjalikkus, millega reklaamiteate poolt esile kutsutud tunnetusprotsessid on ametis toote/brändi omaduste kohta käivate väidete, vihjete ja demonstratsioonide analüüsimisega; osalusmäär sõltub inimese motivatsioonist, võimetest, teadmistest, võimalustest, tähelepanu suunatusest, olukorra eripärast.
annaabi.ee 
