jällegi teatesõidus esimeseks, seekordseteks võistkonnakaaslasteks olid taas Jelena Golovina ja Venera Tsernitsova. 1988. aastal toimunud viiendad naiste laskesuusatamise maailmameistrivõistlused peeti taas Prantsusmaal Chamonix's, kuid seekord suutis Parve ainult aidata NL võistkonda teatesõidus, kust traditsiooniliselt tuli kuldmedal. Parvel, kellele treenerid Jevgeni Hohlov ja Vassili Karlenko võisid loota, polnud raskusi NL koondises püsimisega ning keegi ei soovinud teda sealt ka välja puksida. Kaija Parvel aitasid tippu jõuda treeneritena Helgi Kivi, Aita Pääsuke ja Tõnu Pääsuke, kes on olnud ka 1992-1994 Eesti koondise peatreener, ning Nõukogude Liidu koondise treeneritena Jevgeni Hohlov ja Vassili Karlenko. Treener Pääsuke arvas mõni aasta tagasi Parve kõige silmapaistvamaks oskuseks keskendumisvõimet. "Ta suutis end
kus Eestit pääsesid esimest korda esindama mittekodanikud Andrei Borissov ja Sergei Bragin. Peaminister Mart Laari valitsus manitses 27. veebruaril Eesti Spordi Keskliitu "kaaluma võimalust Eesti spordimeeskondadesse koondada vaid Eesti Vabariigi kodanikke". 11. märtsil ilmus ajakirjanduses avalik pöördumine, millele alla kirjutanud süüdistasid jalgpalliliitu ja peatreener Piiri nelja "võõrkodaniku" (peale Borissovi, Bragini, Puštovi ka Sergei Hohlov- Simsoni) platsile saatmises, vene keele kasutamises koondise töökeelena ja selles, "et enamiku eesti poistele kuuluvaid [noortevõistkondade] kohti hõivavad mittekodanikud". Eesti ajakirjanduse väitel oli EJL vassinud ka FIFA-le esitatud 97 mittekodanikust jalgpalluri osas, sest enamik neist polnud kodakondsustaotlust esitanud. Kodakondsusprobleemide kõrval tuli koondisel teha läbi ka sportlikud sünnivalud. EJL otsustas 5
annaabi.ee 
