4. Mis on Preisimaa tugevnemise taga? Kuidas võideti sõda Austria ja Prantsusmaaga? Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai Otto von Bismarck. Läbi ja lõhki Preisi patrioot Bismarck oli erakordselt osav poliitik, kes suutis lahendada välispoliitilisi konflikte Preisimaa kasuks. Teda iseloomustab mõiste reaalpoliitika ehk poliitiline pragmatism, mis tähendab, et tal oli väga selge eesmärk: ühendada Saksamaa Preisi kuningadünastia Hohenzollenite võimu alla. Sealjuures oli ta veendunud, et poliitiliste eesmärkide saavutamiseks tuleb vajaduse korral kasutada ka sõjalisi vahendeid. Sellist hoiakut nimetatakse ühe tema kõne järgi raua ja vere poliitikaks. Kuid lisaks suurtele mõtetele võttis mees ka väga selgelt arvesse kõiki olusid ehk takistusi ja võimalusi ning siis tegutses selle eesmärgi nimel, kasutades kõiki oma vahendeid, mis tal kasutada olid. Bismarcki jõupoliitika viis 1866. aastal Preisimaa sõjani Austriaga
positsiooni (materiaalsed ja inimkaotused, riigikorra muutus, territooriumi suurenemine/vähenemine) Suurbritannia säilitas juhtpositsiooni maailmas, sai juurde kolooniaid, jäi hiigelvõlgadesse, kaotas kaubalaevasid, tunnistas Iirimaa iseseisvust ja 30 a naised said valimisõiguse. Prantsusmaa tugevnas positsiooni, kompensatsioonid aitasid sõjast toibuda, suured võlad, hirm Saksamaa ees. Saksamaa tekkis ebastabiilne vabariik, Hohenzollenite võim varises kokku. Kaotas tähtsamad maavaraleiukohad, andis ära kõik kolooniad, rahvas sunniti elama võõrastele aladele. Sõjaliselt kaitsetu. Kesk-Euroopa killustus väikesteks riikideks, Bulgaaria kaotas väljapääsu Vahemerele. Ida-Euroopa uued riigid- puhvertsoon Euroopa ja Nõukogude Venemaa vahel. Venemaal mässasid enamlased, Euroopa kartis. USA tugevnes, ei astunud Rahvasteliitu, ei ratifiseerinud Versailles lepingud. Teised olid võlgu. 9
annaabi.ee 
