Nii avaasulad kui ka kindlustatud asulad. Elati palkhoonetes ja poolmaakodades. Nii laiba- kui põletusmatus. Maeti ka saviurnides. Tuntuim on Hallstatti kalme Austrias. Siin oli u 3000 hauda. Maetud u 1100/1000800/700 eKr ja u 800/700450 eKr. Nii laibad kui põletatud surnud. Panused: vanemal perioodil palju nõusid (savi, pronks). Vix kalme Kesk-Prantsusmaal. Kividest kuhjatis, milles puidust hauakamber. Rajatud u 520 eKr. Maetud 3035 a naine, palju panuseid. Hochdorfi kääbas Edela-Saksamaal Hochdorfi külas. Esemed: palju ehteid. Kirved, noad. Nõud (vahest kullast). Relvad: pronksist mõõgad, pistodad. Hiljem rohkesti luksusesemeid, väärismetalli. Kunstis oli keskne ornament metallesemetel. Maaviljelusühiskond Raua tulekuga ühiskonnas märgatavat muutust ei toimunud, jätkus pealikuühiskond. Jätkati kindlustatud asulakohtade kasutamist. La Tene kultuur 50050 eKr. Hilisrauaaegne kultuur Kesk-Euroopas, arenes kohalikust
saj eKr rauakultuur. Hallstatti kalmistu soolakaevandu Beinhaus kuna avastas Johann Georg Ramsauer (kaevas 17 a jooksul 993 sed 300 m maad vähe, siis 15 matust), saatis materjalid Viini, kus van Sacken avaldas sügavused a möödudes raamatu OMA nime all (FAIL). Leitud palju ehteid ja mõõku käigud treppide kaevati üles, luud (rauast ja pronksist) n Hochmichde?? vankermatus, ja toetustega pleegitati ja pandi Hochdorfi vankermatus, Heuneburgi linnus (tellismüürid) vaatamiseks välja LA TÉNE KULTUUR jätk Hallstattile. Seostatakse tavaliselt keltidega. 450 eKr-0 A.D. Selle Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) avastas Friedrich Schwab Neuenburgi/Neuchäteli järveasulad vaiadel. Esemed kui täiesti uued. Kasutusel nn ,,arheoloogilised kalurid", kes klaasist põhjaga paadis uurisid järvepõhja. Kokku on leitud üle 2500 eseme (juba siis oli palju leitud)
annaabi.ee 
